Monday, April 18, 2022

Produsaun husi Referensia Teorica iha pasu 3

1.Identifika konseitu xave hosi Ita-Boot nia peskiza;
2.Monta Roteiru: 
Istória no aprezentasaun husi konseitu/konseitu sentrál. Abordajen sira husi atór diferente sira ( sitasaun)
 Análize komparativu kona-ba abordagem sira
3.Hakerek konteúdu bazeadu iha Roteiru.

Tema delimitadu, Problema ou Objetivu sira

Saida mak impaktu prinsipal husi utilizasaun media foun iha prosesu aprendizajen iha kontestu eskola?

Media tradisional (print, radio no TV) hetan fatin signifikante iha ami nia moris durante dekade barak. Nu 'udar instrumentu atu transmiti informasaun no entretenimentu nian, liuliu, hanesan veíkulu atu fahe produtu no servisu sira, meiu komunikasaun sosiál tradisionál sira fó influénsia diretu ba hahalok sidadaun no konsumidór sira nian. Maibé, iha mundu ohin loron nian, ita mós hatudu ba modelu foun komunikasaun nian, ne' ebé marka ho media foun.

Tuir Quintela (2016), media foun ne 'e rezultadu diretu husi asosiasaun media tradisional ho internet. Nune' e, sira mosu bainhira teknolojia informasaun nian hamutuk ho métodu komunikasaun no propaganda husi forsa internet hanesan meiu ida atu transmiti informasaun iha tempu reál, produsaun konteúdu no forma opiniaun (GONVES, 2015). 

Opiniaun sira husi Quintela (2016) no Gonçalves (2015) iha ligasaun ho reflesaun husi Santos (2017), ne 'ebé tau velosidade husi informasaun no posibilidade atu halo interasaun entre ema sira no konteúdu husi forsa foun komunikasaun sosiál nian. “Jerasaun foun sira la' ós de 'it hakarak haree komersiál, maibé hakarak halo interasaun ho marka, produtu ka konteúdu ne' ebé favorese liu” (SANTOS, 2017, p. 232). Bazeia ba hanoin autór sira nian, iha posibilidade atu komprende tan saida mak media foun ne 'e okupa fatin sentrál iha joven sira nia moris iha mundu pózmodernu no oinsá sira reprezenta elementu ida ne' ebé labele ignora ona iha prosesu aprendizajen umana nia kompozisaun.

Bazeia ba aprosimasaun konseptual oi-oin ba media foun, iha posibilidade atu haree similaridade no diferensia entre autór sira ne 'ebé fokus ba tópiku ida ne' e. (Karik ita haree TRANSITION?!) Autor barak ne 'ebé dedika an atu estuda media foun konkorda katak sira hanesan plataforma foun atu hato' o informasaun no konteudu ne 'ebé la' os liu husi media tradisional ne 'ebé bolu naran komunikasaun teknolojia no komunikasaun. Nune' e, internet ho ninia kapasidade atu kria lalais konteúdu no promove interasaun entre audiénsia no mensajen ne 'e sai hanesan ezemplu boot liu husi órgaun komunikasaun sosiál foun ida.

Bazeia ba hanoin autór sira nian, iha posibilidade atu komprende tan saida mak media foun ne 'e okupa fatin sentrál iha joven sira nia moris iha mundu pózmodernu no oinsá sira reprezenta elementu ida ne' ebé labele ignora ona iha prosesu aprendizajen umanu nia kompozisaun. Entaun…

No comments:

Post a Comment

Lista de verificação de artigos de pesquisa científica

  Figuras ❏ Crie figuras publicáveis ❏ Reorganize suas figuras para contar uma história   Journal ❏ Faça uma lista de periódico...