Showing posts with label Desenvolvimento. Show all posts
Showing posts with label Desenvolvimento. Show all posts

Monday, April 18, 2022

Desenvolvimento Técnica hakerek ABCD (Bonus)

 Abertura

(...) Tanba ne 'e, ita hasoru senáriu ida ne' ebé impoin atu substitui prátika, rekursus no postus, ne 'ebé justifika faktu katak, hahú husi tinan 1970 ba oin, iha estranjeiru sira no dezekilibriu sira ne' ebé hamosu iha planeta tanba impaktu intrinsiku sira husi avansu industrializasaun nian hahú hetan aumentu iha publikasaun sientífiku sira.

Base (sequensia paragrafo ida)

(...) Iha tinan 1983, Nasoins Unidas kria Komisaun Mundiál ba Meiu Ambiente no Dezenvolvimentu, ne 'ebé prezide husi Gro Bruntland no ninia servisu rezulta iha relatóriu Bruntland husi Komisaun Mundiál ba Dezenvolvimentu Ekonómiku (WCED, 1987). Dezenvolvimentu sustentavel define tiha... (...) Definisaun orijinál husi WCED no sustentabilidade triplu iha influénsia maka' as ba aproximasaun sira seluk ba dezenvolvimentu sustentável, inklui bainhira, iha tinan 1990s, kategoria análize nian ida ne 'e sai nu' udar elementu estratéjiku ida iha kontestu organizasaun nian, ne 'ebé, bainhira internasionalizasaun negósiu nian no dezenvolvimentu husi merkadu kapitál globál, daudaun ne' e hetan akuzasaun tuir sira-nia responsabilidade hamutuk ho sosiedade (ZYLBERSZÉR, LINS, 2010).

Conteudo 
(...) No maiske ámbitu definisaun sustentabilidade - tanba prosesu mudansa nebé hakarak atu satisfás nesesidade orasne 'e nian la kompromete abilidade atu satisfás nesesidade jerasaun sira aban-bainrua nian - bele hamosu kontroversaun ka dezakordu entre bolseiru sira kona-ba ninia operasionalizasaun no medida, klaru katak sustentabilidade empreza nian lori ba modelu jestaun negósiu foun ida...

Desfecho

(...) Ho relevánsia ne 'ebé aumenta iha kontestu negósiu nian, sustentabilidade hahú inkorpora buat seluk ida kona-ba ambiente negósiu nian, katak asaun emprezariál sira. Tanba ne' e, estudu kona-ba empriendedorizmu, ne 'ebé haree liu ba estrutura ekonómika ka foka liu ba karakterístika emprezáriu sira nian, hahú halibur dimensaun empriendedorizmu nian rasik no mós ba sustentabilidade.#M8

Desenvolvimento Técnica hakerek ABCD

Ho téknika ida ne 'e, imi sei aprende atu hakerek parágrafu no Kapítulu sira ne' ebé mak sai nu 'udar prova falha no plagio no prontu atu hetan aprovasaun. 

Tecnica ABCD 
•Abertura; 
• Baze ; 
• conteudo; 
• Desfesu.

 A
Loke (Abertura) - mak statmentu neebé introdús ideia sentrál kona-ba ita-nia argumentu. Ida ne 'e mak promesa ba saida mak imi sei halo iha imi nia parágrafu (ka iha imi nia kapítulu). Iha ne' e ita bele uza ita-nia argumentu rasik, tanba baze teóriku ne 'ebé sei apoia ba buat ne' ebé ita hakerek iha oin mai.

B
Baze (Base) - ne 'e lia-fuan referénsia ida ka liu (direta ka indireta) ne' ebé apoia deklarasaun husi abertura nian. Tempu atu hatán ba pergunta ne 'e, "Ita hetan ida-ne' e husi ne 'ebé?" Iha kazu ida ne' e, iha ne 'ebé mak imi hetan deklarasun husi abertura. Hili autór ida ka liu no halo sitasaun ruma ne' ebé sei fó apoiu teóriku ba deklarasaun ne 'ebé ita halo iha inísiu husi ita-nia parágrafu ka parte husi ita-nia kapítulu.

C
Konteudu (Conteudo)- hanesan testu ida neebé koalia kona-ba argumentu no diskute asuntu sentrál neebé koalia iha inísiu parágrafu nian ka iha nia kapítulu.

D
Hakotu (Desfecho) - mak taka ideia ne 'e. Pontu importante ida kona-ba tema hirak ne' ebé tau iha Abertura. Elementu ida ne 'e fó hanoin katak ita bele la' o ba tópiku seluk no bele ajuda tranzisaun entre ita nia parágrafu no konteúdu.


Abertura
kona-ba intensifikasaun kompetisaun no ezijénsia sira kompetisaun nian, planeamentu estratéjiku sai nu 'udar instrumentu importante ida ba jestaun organizasaun moderna sira nian.

Base
Tuir Kunsch (2006), planeamentu estratéjiku permite dezenvolvimentu análize esterna no internu ne' ebé bele prodús diagnóstiku organizasaun ida. 

Conteudu
 hosi prosesu planeamentu, organizasaun sira bele identifika oportunidade no ameasa, forsa no frakeza sira, atu deskreve dalan diak liu ba sira-nia dezenvolvimentu, aleinde estabelese objetivu no meta hirak neebé bele orienta sira-nia hahusuk. 

Desfecho
Bele konklui, katak organizasaun sira hosi planeamentu estratéjiku, sai kompetitivu liu no bele hadia sira-nia relasaun ho merkadu neebé sira hatama ba.


Abertura
Ho forsa materials. Estrutura material sira agora dezeña ona ho material uitoan deit, neebé bele hamenus kustu no inkorpora kestaun ambiental iha projetu sira. 

Baze
Tuir dadus Institutu Jeográfika no Estatístika Brazíl nian (IBGE), konsumu materiál sira ne 'ebé destina ba estrutura metáliku (IBGE, 2009). 

Conteudo
Nunee, bele sai relevante liután katak enjeñeiru no projetu enjeñaria sira uza metáliku, laós deit husi pontu-de-vista kompetitividade nian, maibé mós atu hamenus konsumu rekursu sira nian. 

Desfecho
Bele dehan, katak, iha tendénsia ida atu hamenus materiál sira neebé uza iha estrutura metáliku nian, atu nunee bele garante la' ós deit diferensa kompetitivu ida ba organizasaun sira, maibé mós atu hatán ba ezijénsia sira sustentabilidade nian ne 'ebé maka koloka ba profisionál enjeñaria nian sira ohin loron.


Desenvolvimento Técnica Roteiru (pasu a pasu)

Haree didi 'ak kona-ba kapitulu sira iha TII nian mak hanesan aselera iha  gás! 
Nee aumenta velosidade boot ba dezenvolvimentu iha ita nia konteúdu. 

Imi haree ona filme ida ho script aat?

1.Kapítulu sira – monografiku, dissertasaun... 
2.Seksaun sira - artigu
Hanesan hotu  – Topico sira!

Benefiaiu husi Roteiru

Hatene ho loloos buat ne 'ebé hakerek nanis ona; 
Ordem atu hakerek bá;
oinsá atu hakerek; 

Objetivu jerál: Diskute kona-ba oinsá edukasaun ambientál bele kontribui ba formasaun sidadaun sira ne ' ebé haree liu ba prátika asaun sira ne' ebé sustentável.

 Objetivu espesífiku sira: 
- Konseitu kona-ba sustentabilidade; 
- Konseitu konseptuál kona-ba edukasaun ambientál;
- Investiga konteúdu edukasaun ambientál ne 'ebé mosu iha estrutura kurrikulár eskola nian; 
- Analiza impaktu disiplina edukasaun ambientál nian ba alunu sira nia hahalok.
No oinsá mak atu finaliza kapítulu ne 'e nia rohan.

Kapítulu 1 – Roteiru --> Sustentabilidade: 
-Históriu kona-ba sustentabilidade; 
-Conceitu sustentabilidade; 
-Analise  ba konseitu no autór sira; 
-Atual relevansia sustentabilidade iha kontestu sosiu-ekonómiku.

Kapitulu 2 – Edukasaun Ambietntal --> Roteiru
-Historia husi edukasaun ambiental; 
-Conceitu husi edukasaun ambiental; 
-Analise husi conceito no autor sira; 
-Edukasaun ambiental  nu 'udar parte hosi kurríkulu iha ensinu formal.

Kapitulu 3 – Edukasaun Ambiental iha Eskola --> Roteiru: 
-Inisiativa edukasaun ambiental iha kontextu eskola ida;
-Analiza husi estrutura kurrikular oi-oin;
-Discusão kona ba aspektus sentral husi  konteúdu kurrikular investigados.

Kapitulu 4 – Edukasaun Ambiental no  Hahalok Sustentavel: 
-Apresentasaun  ba amostra no kritéria buka dadus;
-Apresentasaun ba dadus peskiza; 
-Analiza ba dadus peskiza; 
- Destaka   ba rezultadu sira nebé relasiona diretamente ho objetivu jeral peskiza nian. #M8

Lista de verificação de artigos de pesquisa científica

  Figuras ❏ Crie figuras publicáveis ❏ Reorganize suas figuras para contar uma história   Journal ❏ Faça uma lista de periódico...