Tuesday, April 19, 2022

Ilustrasaun sira: Figuras, Gráficos, Tabelas no Quadros

 Visual rekursu ba aprezentasaun ka reforsu ba informasaun. 

Tenke diretamente KONNECTED ba testu ne 'e. 

Labele uza estratéjia ida-ne' e nu 'udar dalan kruzadu ka "estratéjia" atu okupa fatin.


Figura 01. Modelu Extraavy hosi Mercedes, lider merkadu.

Fonte: EXAME, 2020.¹

1. https://exame.abril.com.br/negocios/mercedes-benz-encerra-2019-na-lideranca-do-mercado-de-caminhoes/


Gráfiku 01. Evolusaun PIB Brazil nian entre tinan 2009 no 2018 (variasaun %).
Fonte: GAZETA DO POVO, 2019.¹

1. https://infograficos.gazetadopovo.com.br/economia/pib-do-brasil/


Tabela 01. GDP Brasil iha 2019 - índice komparativu trimestral sira.


Fonte: IBGE, 2020.¹

1. https://www.ibge.gov.br/estatisticas/economicas/contas-nacionais/9300-contas-nacionais-trimestrais.html?=&t=destaques#evolucao-taxa






Revisaun Sistemática

Metodu neebé uza atu hatán perguntas espesífiku kona-ba problema espesífiku ida, neebé uza barak iha área saúde.


Sinteza rigorosa husi “peskiza” hotu-hotu ne 'ebé iha relasaun ho kestaun/pergunta espesífiku --> causa diagnóstiku no prognostico --> eficacia husi intervensaun ida atu rezolve problema ne 'e.

1. Protokolu peskiza – inkluzaun/eskluzaun; 
2 Problema ka pergunta espesífiku – PICO;
3.Buka tuir deskrisaun sira (palavra-chave): Medline, Cinahl, Embase, Lilacs, Cochrane Controlled Trials Database, SciSearch...
4.Avaliasaun no sinteze husi rezultadu.

Estudu sira ne 'ebé sistemátiku: matadalan ida ba sínteze judisiál kona-ba evidénsia sientífiku

sumáriu 

INTRODUSAUN: Peskiza agravante hodi orienta prátika klínika mak razaun prinsipál ida ba dezenvolve estudu sira ne 'ebé sinkroniza literatura, maibé ida ne' e la 'ós ida de' it. Análize sistemátiku ne 'ebé sistemátiku ne' e dezeñadu atu sai metódiku, esplísitu no fase liman. Tipu estudu ida ne 'e serve atu orienta dezenvolvimentu projetu sira nian, hodi indika diresaun foun ba investigasaun sira iha futuru no identifika métodu peskiza ida ne' ebé mak uza iha área ida. 

METHODS: Revizaun sistemátiku ida ezije pergunta ida ne 'ebé klaru, definisaun estratéjia ida kona-ba investigasaun, estabelesimentu kritériu inkluzaun no eskluzaun ba artigu sira no, liuliu, análize ida ne' ebé kuidadu kona-ba kualidade literatura ne 'ebé hili ona. Prosesu atu dezenvolve tipu estudu ida ne' e inklui karateriza kada estudu ne 'ebé selesionadu, avalia sira nia kualidade, identifika konseitu importante sira, kompara análize estatístika ne' ebé aprezenta no konklui kona-ba relatóriu literatura sira ne 'ebé relasiona ho intervensaun ida ne' ebé fó sai mós problema/pergunta sira ne 'ebé presiza halo tan estudu. Servisu revizaun sistemátiku ida tuir estrutura artigu orijinál ida. 

KONKLUZAUN: Análize sistematiku diak mak rekursu importante sira tanba aumentu rápidu husi informasaun sientífiku. Estudu hirak nee ajuda sinkroniza evidénsia neebé disponivel iha literatura kona-ba intervensaun ida, no bele ajuda profisionál klínika nian sira no peskizadór sira iha sira-nia servisu loron-loron nian. 

Revizaun sistematiku; ECA; literature synthesis
https://bit.ly/2sTDWvK

EZEMPLO 

ATIVIDADE FÍZIKA BA ADOLEXENTE SIRA: REVIZAUN BA LEI

RESEMU

Estudu nee ho objetivu atu revee literatura kona-ba estudu sira iha área atividade fízika no hahalok sira neebé sedentaria iha adolesenti Brazíl nian. (Problema Questaun central)

Revizaun sistemátiku kona-ba literatura. Levantamentu ne 'e hala' o iha baze-dadus no lista referénsia husi artigu sira ne 'ebé identifika ona. 

Prinsipiu sira tuir mai ne' e mak hanesan, "ezersísiu”, "esforsu fíziku”, "integridade fízika”, "desportu”, atividade motoilinu sira ”, atividade fízika”, “metálizmu", hahalok "saúde nian", "hahalok", "fatór sira moris nian", "foin-sa 'e sira", foin-sa' e sira no "estudante sira". (Descritores) 

Levantamentu eletrónika inisiál ne 'ebé rezulta iha enderesu 653. Prosesu análize estudu nee involve títulu lee, abstratu no testu tomak. Hafoin faze hirak ne' e hotu, scrimanupts 15 prienxe kritériu inkluzaun nian. Iha referénsia husi artigu hirak ne 'e, identifika publikasaun relevante neen seluk, total artigu 21. Kona-ba dezeñu, estudu rua de' it mak uza dezeñu kazu no kontrolu sira, ho estudu sira seluk nu 'udar asuntu tranzversál. Estudu sanulu-resin-rua klasifika hanesan iha tamañu amostra adekuadu no aprezenta deskrisaun ida kona-ba prosedimentu ne' ebé uza.

 Estudu ida deit mak fornese informasaun kona-ba teste anteriór ba instrumentu no validade husi medida sira. Estudu neen iha simultaneamente inklui medida sira kona-ba atividade fízika no komportamentu sedentaria sira. Iha variabilidade metodolojiku diak entre estudu nasional kona ba atividade fiziku no komportamentu sedentaria iha adolesenti sira. Maske nune 'e, sei iha homogeneidade ida iha dezeñu ne' e, ne 'ebé presiza hala' o estudu longitudinál sira iha área ne 'e.

 Liafuan xave: Atividade Motor; Ezersísiu; Leiasegura atividade; Teenager, Brazil.
https://bit.ly/2Kooti0

EZEMPLO

Atraves husi prosedimentu pesquisa identifica, inisialmente, 653 publicasaun potensila elegivel na inclusaun iha revisaun.
Tuir fali, identifica artigos nebee atende criterio inclusaun: (a) amostra inclui adolcente abrange faixas husi idade; (b) utilizasaun media atividade fisica; (c) coleta dados realizado iha Brasil; (d) artigo original husi pesquisa hanesan seres humanos-artigo revisaun la inclui; (e) publicasaun ate agosto de 2005. Optou la inclui teses, disertasaun no monografia, hare ba realizasaun pesquisa sistematica no inviavel ba logistica nian.#M12

Revisaun Integrativa

Análize integrativa mak análize bazeia ba evidénsia peskiza relevante ne 'ebé apoia prosesu foti desizaun no hadi' a prátika profisionál.


Finalidade: Atu sinkroniza rezultadu sira ne 'ebé hetan iha peskiza seluk kona-ba tópiku ka asuntu ida 

1. Aspetu amplu;
2.Definisaun konseitus;
3.Revisaun ba teoria;
4.Análiza metodolojia.

1. Tema no Peskiza Problema (kestaun sentrál);
2. Hipotesa; 
3.Kritéria ba inkluzaun no eskluzaun ba konteúdu referénsia;
4.Leitura, Categorizasaun no Interpretasaun/Análize.

... Rezultadu mak sintomasaun sínteze husi estadu koñesimentu ba asuntu ne 'ebé iha. Ema hanaran Estadu Arte (MENDES, 2008).



Lideransa husi Enfermeiro: revizaun integrativa literatura  Ida nee 
revizaun literatura ida, neebé buka atu foka no diskute konaba karatér prinsipál 

(Problema Questaun sentrál) 
husi konseitu lideransa no lideransa enfermeiru sira nian, 

no mós ninia kontribuisaun sira ba produsaun no prátika saúde nian, bazeia ba publikasaun sira husi viveiru sientífiku

 (Criteria Inkluzaun/Exclusion) 
ne 'ebé liga ba sistema baze iha literatura médika no restrisaun nian (MEDILINE, 1998 no 2008. Tuir kritériu inkluzaun nian, totál estudu 36 mak selesionadu ba análize, 

ne' ebé 89% (artigu 33) publika iha jornál rai-li 'ur no 11% (3) publika ona iha jornál nasionál sira. perfil enfermeira nebé hetan mak autoridade no autentiku, ho lideransa nebé evidente nudar instrumentu organizasaun ida nebé artikula komunikasaun, relasaun interpersonal, planeamentu, kompromisu atu hetan susesu no rezolusaun konflitu. Edukasaun aprezenta nia an hanesan fundamentál ba formasaun lideransa sira nian, ne' ebé iha relasaun direta ho valorizasaun husi grau akadémiku kona-ba kompeténsia ne 'e. 

Deskrip: Lideransa, Enfermagem; Peskiza iha Departamentu Administrasaun. #M11

https://bit.ly/2wNaedT

Monday, April 18, 2022

Resumo - Hanesan deit ho introdusaun maibe lao tamba concidencia

Estrtura Resumu ida 

1. Aprezentasaun kona-ba tema ka kontestualizasaun; 

2. Problema Peskiza/objetivu jerál no objetivu espesífiku sira; 3.Metodolojia;

4. Rezultadu Prinsipál sira: 


Karik iha inísiu TII nian?

Kontrolu interna iha Administrasaun Públika 

Sistema Kontrolu Interna iha Administrasaun Públika, ne 'ebé rekomenda iha arte sira, 70 no 74 CF/88, bele kontribui ho forma efetiva liu ba transparénsia iha kontas públikas no ba konduta ne' ebé efetivu no étiku jestaun públika nian. 

Iha aspetu ida ne 'e, peskiza ida ne' e iha ninia objetivu jerál atu estuda kona-ba kontrolu interna, nune 'e mós ba sistema kontrolu interna interna Federál, atu avalia ninia kontribuisaun efetiva ba transparénsia konta públika sira nian. Nune' e, hakarak atu hatudu importánsia husi estrutura kontrolu interna iha Brazíl nian, no propoin atu analiza, husi abordajen komparativa ida, regulasaun nasaun sira seluk nian no liuliu, Estadu Nova Iorke (EUA) relasiona ho realidade nasionál.

 Bazeia bapeskiza deskrisaun nian ida, bazeia ba fonte sekundáriu sira no abordajen kualitativu ida ba dadus sira, 

Testu nee hatudu katak, maske Brazíl halo tuir ona modernizasaun liu hosi regulamentu konstitusionál no infra-konstitusionál atu hasae nível transparénsia governu nian, importante tebes atu regula estrutura ida integradu no uniformizadu hosi sistema kontrolu internu iha ramu tolu Uniaun nian.#M10


Conclusão ou Considerasaun Finais iha Pasu 3

“arte midar atu esen sosis …”

1. Reforsa importánsia no impaktu servisu nian (repetisaun...);
2. Reforsa rezultadu prinsipal sira (descoberta) husi servisu (repetisaun...); 
3.Sugestaun  aprosimasaun foun no dalan peskiza (optimu).


Impaktu husi teknolojia informasaun foun sira kona-ba produsaun artigu sientífiku sira

 Ezame literatura nian husi tinan 30 ikus ne 'e hatudu katak komunikasaun sientífika hetan tiha ona análize husi perspetiva oin-oin no haree liu ba aspetu oin-oin, depende ba interese peskiza no perspetiva tempu nian. Maibé, iha faktu foun sira, ne' ebé hatudu katak iha duni mudansa boot iha ábitu no prátika ne 'ebé bele hamate.

Livru oinoin fó komentáriu sira halo klaru katak komunikasaun sientífika envolve atitude kompleksu no motivasaun sira no uza meiu oin-oin ne' ebé varia tuir intensaun husi ema sira ne 'ebé komunika. Entre motivasaun sira ba komunikasaun ho sientista sira seluk, hetan reasaun hosi maluk sira ba peskiza no estabelese prioridade sientífiku mak, dalaruma forte liu ba peskiza duké nesesidade atu hetan informasaun rasik. 

Bainhira peskizadór sira halo ajustamentu ba ambiente eletróniku, análize kona-ba impaktu teknolojia informasaun foun sira nian kona-ba produsaun artigu sientífiku sira, nune' e mosu hanesan área pozitivu ida ba peskiza no ba siénsia informasaun nian, ho aplikasaun prátika ba biblioteka sira.#M9 

Desenvolvimento Técnica hakerek ABCD (Bonus)

 Abertura

(...) Tanba ne 'e, ita hasoru senáriu ida ne' ebé impoin atu substitui prátika, rekursus no postus, ne 'ebé justifika faktu katak, hahú husi tinan 1970 ba oin, iha estranjeiru sira no dezekilibriu sira ne' ebé hamosu iha planeta tanba impaktu intrinsiku sira husi avansu industrializasaun nian hahú hetan aumentu iha publikasaun sientífiku sira.

Base (sequensia paragrafo ida)

(...) Iha tinan 1983, Nasoins Unidas kria Komisaun Mundiál ba Meiu Ambiente no Dezenvolvimentu, ne 'ebé prezide husi Gro Bruntland no ninia servisu rezulta iha relatóriu Bruntland husi Komisaun Mundiál ba Dezenvolvimentu Ekonómiku (WCED, 1987). Dezenvolvimentu sustentavel define tiha... (...) Definisaun orijinál husi WCED no sustentabilidade triplu iha influénsia maka' as ba aproximasaun sira seluk ba dezenvolvimentu sustentável, inklui bainhira, iha tinan 1990s, kategoria análize nian ida ne 'e sai nu' udar elementu estratéjiku ida iha kontestu organizasaun nian, ne 'ebé, bainhira internasionalizasaun negósiu nian no dezenvolvimentu husi merkadu kapitál globál, daudaun ne' e hetan akuzasaun tuir sira-nia responsabilidade hamutuk ho sosiedade (ZYLBERSZÉR, LINS, 2010).

Conteudo 
(...) No maiske ámbitu definisaun sustentabilidade - tanba prosesu mudansa nebé hakarak atu satisfás nesesidade orasne 'e nian la kompromete abilidade atu satisfás nesesidade jerasaun sira aban-bainrua nian - bele hamosu kontroversaun ka dezakordu entre bolseiru sira kona-ba ninia operasionalizasaun no medida, klaru katak sustentabilidade empreza nian lori ba modelu jestaun negósiu foun ida...

Desfecho

(...) Ho relevánsia ne 'ebé aumenta iha kontestu negósiu nian, sustentabilidade hahú inkorpora buat seluk ida kona-ba ambiente negósiu nian, katak asaun emprezariál sira. Tanba ne' e, estudu kona-ba empriendedorizmu, ne 'ebé haree liu ba estrutura ekonómika ka foka liu ba karakterístika emprezáriu sira nian, hahú halibur dimensaun empriendedorizmu nian rasik no mós ba sustentabilidade.#M8

Desenvolvimento Técnica hakerek ABCD

Ho téknika ida ne 'e, imi sei aprende atu hakerek parágrafu no Kapítulu sira ne' ebé mak sai nu 'udar prova falha no plagio no prontu atu hetan aprovasaun. 

Tecnica ABCD 
•Abertura; 
• Baze ; 
• conteudo; 
• Desfesu.

 A
Loke (Abertura) - mak statmentu neebé introdús ideia sentrál kona-ba ita-nia argumentu. Ida ne 'e mak promesa ba saida mak imi sei halo iha imi nia parágrafu (ka iha imi nia kapítulu). Iha ne' e ita bele uza ita-nia argumentu rasik, tanba baze teóriku ne 'ebé sei apoia ba buat ne' ebé ita hakerek iha oin mai.

B
Baze (Base) - ne 'e lia-fuan referénsia ida ka liu (direta ka indireta) ne' ebé apoia deklarasaun husi abertura nian. Tempu atu hatán ba pergunta ne 'e, "Ita hetan ida-ne' e husi ne 'ebé?" Iha kazu ida ne' e, iha ne 'ebé mak imi hetan deklarasun husi abertura. Hili autór ida ka liu no halo sitasaun ruma ne' ebé sei fó apoiu teóriku ba deklarasaun ne 'ebé ita halo iha inísiu husi ita-nia parágrafu ka parte husi ita-nia kapítulu.

C
Konteudu (Conteudo)- hanesan testu ida neebé koalia kona-ba argumentu no diskute asuntu sentrál neebé koalia iha inísiu parágrafu nian ka iha nia kapítulu.

D
Hakotu (Desfecho) - mak taka ideia ne 'e. Pontu importante ida kona-ba tema hirak ne' ebé tau iha Abertura. Elementu ida ne 'e fó hanoin katak ita bele la' o ba tópiku seluk no bele ajuda tranzisaun entre ita nia parágrafu no konteúdu.


Abertura
kona-ba intensifikasaun kompetisaun no ezijénsia sira kompetisaun nian, planeamentu estratéjiku sai nu 'udar instrumentu importante ida ba jestaun organizasaun moderna sira nian.

Base
Tuir Kunsch (2006), planeamentu estratéjiku permite dezenvolvimentu análize esterna no internu ne' ebé bele prodús diagnóstiku organizasaun ida. 

Conteudu
 hosi prosesu planeamentu, organizasaun sira bele identifika oportunidade no ameasa, forsa no frakeza sira, atu deskreve dalan diak liu ba sira-nia dezenvolvimentu, aleinde estabelese objetivu no meta hirak neebé bele orienta sira-nia hahusuk. 

Desfecho
Bele konklui, katak organizasaun sira hosi planeamentu estratéjiku, sai kompetitivu liu no bele hadia sira-nia relasaun ho merkadu neebé sira hatama ba.


Abertura
Ho forsa materials. Estrutura material sira agora dezeña ona ho material uitoan deit, neebé bele hamenus kustu no inkorpora kestaun ambiental iha projetu sira. 

Baze
Tuir dadus Institutu Jeográfika no Estatístika Brazíl nian (IBGE), konsumu materiál sira ne 'ebé destina ba estrutura metáliku (IBGE, 2009). 

Conteudo
Nunee, bele sai relevante liután katak enjeñeiru no projetu enjeñaria sira uza metáliku, laós deit husi pontu-de-vista kompetitividade nian, maibé mós atu hamenus konsumu rekursu sira nian. 

Desfecho
Bele dehan, katak, iha tendénsia ida atu hamenus materiál sira neebé uza iha estrutura metáliku nian, atu nunee bele garante la' ós deit diferensa kompetitivu ida ba organizasaun sira, maibé mós atu hatán ba ezijénsia sira sustentabilidade nian ne 'ebé maka koloka ba profisionál enjeñaria nian sira ohin loron.


Lista de verificação de artigos de pesquisa científica

  Figuras ❏ Crie figuras publicáveis ❏ Reorganize suas figuras para contar uma história   Journal ❏ Faça uma lista de periódico...