Visual rekursu ba aprezentasaun ka reforsu ba informasaun.
Tenke diretamente KONNECTED ba testu ne 'e.
Labele uza estratéjia ida-ne' e nu 'udar dalan kruzadu ka "estratéjia" atu okupa fatin.
Figura 01. Modelu Extraavy hosi Mercedes, lider merkadu.
Visual rekursu ba aprezentasaun ka reforsu ba informasaun.
Tenke diretamente KONNECTED ba testu ne 'e.
Labele uza estratéjia ida-ne' e nu 'udar dalan kruzadu ka "estratéjia" atu okupa fatin.
Figura 01. Modelu Extraavy hosi Mercedes, lider merkadu.
Metodu neebé uza atu hatán perguntas espesífiku kona-ba problema espesífiku ida, neebé uza barak iha área saúde.
Análize integrativa mak análize bazeia ba evidénsia peskiza relevante ne 'ebé apoia prosesu foti desizaun no hadi' a prátika profisionál.
Estrtura Resumu ida
1. Aprezentasaun kona-ba tema ka kontestualizasaun;
2. Problema Peskiza/objetivu jerál no objetivu espesífiku sira; 3.Metodolojia;
4. Rezultadu Prinsipál sira:
Karik iha inísiu TII nian?
Kontrolu interna iha Administrasaun Públika
Sistema Kontrolu Interna iha Administrasaun Públika, ne 'ebé rekomenda iha arte sira, 70 no 74 CF/88, bele kontribui ho forma efetiva liu ba transparénsia iha kontas públikas no ba konduta ne' ebé efetivu no étiku jestaun públika nian.
Iha aspetu ida ne 'e, peskiza ida ne' e iha ninia objetivu jerál atu estuda kona-ba kontrolu interna, nune 'e mós ba sistema kontrolu interna interna Federál, atu avalia ninia kontribuisaun efetiva ba transparénsia konta públika sira nian. Nune' e, hakarak atu hatudu importánsia husi estrutura kontrolu interna iha Brazíl nian, no propoin atu analiza, husi abordajen komparativa ida, regulasaun nasaun sira seluk nian no liuliu, Estadu Nova Iorke (EUA) relasiona ho realidade nasionál.
Bazeia bapeskiza deskrisaun nian ida, bazeia ba fonte sekundáriu sira no abordajen kualitativu ida ba dadus sira,
Testu nee hatudu katak, maske Brazíl halo tuir ona modernizasaun liu hosi regulamentu konstitusionál no infra-konstitusionál atu hasae nível transparénsia governu nian, importante tebes atu regula estrutura ida integradu no uniformizadu hosi sistema kontrolu internu iha ramu tolu Uniaun nian.#M10
Abertura
(...) Tanba ne 'e, ita hasoru senáriu ida ne' ebé impoin atu substitui prátika, rekursus no postus, ne 'ebé justifika faktu katak, hahú husi tinan 1970 ba oin, iha estranjeiru sira no dezekilibriu sira ne' ebé hamosu iha planeta tanba impaktu intrinsiku sira husi avansu industrializasaun nian hahú hetan aumentu iha publikasaun sientífiku sira.
Capitulu no sesaun sira
1.Kapítulu sira – monografiku, dissertasaun...
HANESA BA HOTU - TOPICO SIRA
Tema hodi delimita, Problema ka Objetivu sira
Kapitulu/sesaun sira ne 'e mak hanesan, DESENVOLVIMENTA ba nia Objetivu Espesifíku.
- Konseptu prosesu aprendizajen --> Prosesu aprendizajen nian
- Konseptu media sosiál sira --> Media sosial
- Diskute kona-ba poténsia uza média sosiál hanesan instrumentu hanorin --> media sosiál hanesan instrumentu hanorin nian
- Analiza impaktu sira husi media sosiál ba labarik sira nia aprendizajen --> iha média sosiál no labarik sira-nia aprendizajen.
- Konseitu prosesu aprendizajen
- Konseitu Konseitu husi media sosiál --> Referensia Teorico ka Fundamentasaun Teorica ou Revisaun Literatura
- Diskute kona-ba poténsia utilizasaun meiu media sosiál hanesan instrumentu hanorin nian --> Media sosial hanesan intrumento hanorin nian
- Analiza impaktu sira husi media sosiál kona-ba labarik sira-nia aprendizajen--> média sosiál no labarik sira-nia aprendizajen
1. Prosesu aprendizajen
1.1...
1.2...
2. Media sosiál...
2.1...
2.2...
3. Media sosial hanesan intrumento hanorin nian
3.1...
3.2...
4. Média sosiál no labarik sira-nia aprendizajen
4.1...
Internet, site no portal sira
•Autor (se iha ) + Identificasaun + Assunto + Link + Data:
Quintela (2018), kona-ba portál Como Montar TII, iha artigu ida kona-ba hahú produsaun obra sientífiku sira, ne 'ebé disponivel iha http://www.comomontartccom.br/como-fazer-tover-t-occu-hosi-accrate-Ita nia servisu/, asesu ba 10/2018, deklara katak pasu dahuluk iha produsaun konsistente mak asembleia kona-ba estrutura peskiza báziku.
Iha ninia portál korporativa, liuliu iha testu ne 'e introdús empreza no nia diferensa sira, ne' ebé disponivel iha http://solutions.39 com.br/wps/portal/3m/pt_BR/about-3M/information/ asesu iha loron 10 fulan-agostu tinan 2015, 3 M define nia an hanesan “empreza globál ida ne 'ebé aprezenta solusaun inovadór ba nesesidade loro-loron nian sira” no destaka dezenvolvimentu programa ida atu re-orienta ninia prosesu organizasaun ne' ebé hanaran Prevensaun Poluisaun.
Quintela (2018), kona-ba portál Como Montar TII, iha artigu ida kona-ba hahú produsaun obra sientífiku 1 sira, deklara katak etapa dahuluk ba produsaun konteúdu konsistente mak asembleia ba estrutura peskiza bázika
1. Bele hetan iha http://www.comomortccom.br/como-fazer-tccomo-come-o-t-doito-certo-e-acelerar-seu-trabalho/, aksesu 10 /10/2018.
Iha ninia portál korporativa, liuliu iha testu ne 'e, aprezenta empreza no ninia diferensa1 sira, 3M define nia an nu' udar “empreza globál ida ne 'ebé aprezenta solusaun inovadór sira ba nesesidade loroloron nian sira” no destaka dezenvolvimentu programa ida atu re-orientasaun kona-ba nia hala' o no prosesu organizasaun nian ne 'ebé hanaran Fabrisaun Poluisaun nian
1. Disponivel iha http://solutions.3m.com.br/wps/portal/3m/pt_BR/about-3M/information/ asesu iha loron 10 fulan-agostu 2015.
Youtube
Iha vídeo ida ne 'ebé publika iha Youtube, disponivel iha https://www.youtube.com/watch?v=3NQgdvl&t=2s, no asesu iha 15 Outubru 2015, Quintela (2015) subliña téknika espesífiku ida hodi halo peskiza ba kuadru teóriku ida bazeia ba liafuan xave sira ne' ebé bele salva ita boot tempu barak hodi buka referénsia sira ba dokumentu akadémiku sira.
Lei
La iha autor, mas juridisaun
Hanesan estabelese ona iha Kódigu Sivíl, iha art.966, “Ema ida ne 'ebé profisionál hala' o atividade ekonómika organizadu ba produsaun ka sirkulasaun sasán ka servisu sira konsidera nu 'udar emprendedór” (ASIL, 2002, p.48).
Jurisprudensia: Tuir opiniaun hosi Tribunál Supremu Federál, Justisa Marco Aurélio, “definisaun kona-ba rejime no alterasaun subsekuente la inklui iha individualizasaun sentensa” (BRASIL, 2006, p.517).
Citasaun ba citasaun
Tuir Debord (1972, p.12, ne 'ebé dirije COSTA, 2009, p.95), “espetákulu ne' e la 'ós hanesan imajen lubuk ida, maibé relasaun sosiál entre ema sira ne' ebé iha mediatu ba imajen sira”.
Tuir Debord (1972, p.12), husu COSTA (2009, p.95), “espetákulu ne 'e la' ós hanesan imajen lubuk ida, maibé relasaun sosiál entre ema sira ne 'ebé iha mediatu ba imajen sira”.
Tuir Debord (1972, p.12) hatete iha COSTA (2009, p.95), “espetákulu ne' e la 'ós hanesan imajen lubuk ida, maibé relasaun sosiál entre ema sira ne' ebé espíriku ho estátua”..
•Ho identificação husi autor:
Quintela (2015), iha artigu ne 'ebé publika iha edisaun 2 husi revista rezultadu dijitál, periodiku ida ne' ebé ko 'alia kona-ba inisiativa komersializasaun Dijitál iha Brazíl, kona-ba produtu informasaun nian sira, hatete katak produtu sira ne' ebé hanorin konteúdu oin-oin iha ambiente virtual iha poténsia ne 'ebé boot.
Iha edisaun da-2 revista rezultadu dijitál nian, ne' ebé ko 'alia kona-ba inisiativa komersializasaun Dijitál iha Brazíl, kona-ba produtu informasaun nian sira, bele lee katak “produtu informasaun nian sira iha potensialidade no rentabilidade ne' ebé aas” (QUINTELA, 2015, p.10).
•Sem identificação husi autor:
Rezultadu Revista nee Digitais, iha ninia edisaun 2, publika iha Janeiru 2015, kona-ba produtu informasaun sira, deklara katak produtu sira neebé mak hanorin konteúdu oin-oin iha ambiente virtual iha abilidade atu aumenta (RESULTADOS DIGITAL, 2015).
Iha edisaun da-2 revista rezultadu dijitál nian, ne 'ebé publika iha fulan-janeiru tinan 2015, iha artigu ida kona-ba produtu informasaun nian sira, bele lee katak “produtu informasaun nian sira iha aumenta kapasidade no rentabilidade ne' ebé aas” (RESULTADOS DIGITAL, 2015, p.10).
•Sem identificação husi autor:
Quintela (2017), iha Manuál Kualidade no Prosesu nian, dokumentu internu ida ne 'ebé define prátika kualidade LinQ Digital nian, hatete katak produtu sira ne' e tenke kumpri rekizitu sira kliente nian.
Iha kapítulu dahuluk husi Manuál Kualidade no Gestaun ba Prosesu nian, dokumentu internu ida ne 'ebé define prátika Di' ak LinQ Digital nian, kualidade produtu nian define hanesan “resposta ba ezijénsia sira kliente nian” (QUINTELA, 2017, p.15).
•Lahó identifikasaun autor:
Iha kapitulu dahuluk husi Manuál Kualidade no Jestaun Prosesu, dokumentu internal ida ne 'ebé define prátika LinQ Digital nian, halo revizaun iha 3 Maiu 2017, defini katak produtu sira tenke kumpri rekerimentu husi kliente (LINQ DIGITAL, 2017) .
Livros no Produsaun Sientíficas
Citação Direta Curta: até linhas 3 iha nia conteúdo.
Konforme Anderson (2006, p.19) “Ekonomia buka atu dezenvolve modelu simples no fasil atu komprende ne 'ebé deskreve fenómenu realístiku sira”.
Hodi defende ideia kona-ba fatin nu 'udar “konjuntu ida hosi sistema objetu no asaun sira”, Santos (2006, p.12) aprezenta mai ami ho imajen territóriu sira hanesan íbrida, forma no konteúdu sira.
Funsaun prinsipál ekonomia nian mak “dezenvolve modelu simples no fasil atu kumpriende ho kle 'an ne' ebé deskreve fenómena reais” (ANDERSON 2006, p.19).
Territóriu ne 'e hanesan íbrida, ne' ebé constitui hosi forma no konteúdu sira, "sistema konjuntu ida ne 'ebé objetu no asaun sira ne'e hamutuk ” (SANTOS, 2006, p.12).
Citação Direta Longa: até linhas 3 iha nia conteúdo.
Kona-ba diálogu entre disiplina sira atu atinje koñesimentu, Zabala (1990, p.19) konsidera:
Globalizasaun, hanesan ne 'e, independente hosi ezisténsia ka lae dixiplina, tanba nia objetivu mak atu ko' alia kona-ba oinsá buat no eventu sira ne 'e iha realidade: realidade globál no unidade, kompleksu no kompostu hosi elementu interligadu oi-oin. Divulgasaun no sira nia maneira diferente kona-ba (interdiskiplinaridade, multidisiplinplinánsia no transdixiplina) la refere ba realidade saida mak hanesan, maibé sira nia funsaun mak atu oferese meius no instrumentu sira hodi hetan koñesimentu.
Kona-ba diálogu entre dixiplina sira atu hetan koñesimentu, ida ne 'e konsidera katak:
Globalizasaun, hanesan ne 'e, independente hosi ezisténsia ka lae dixiplina, tanba nia objetivu mak atu ko' alia kona-ba oinsá buat no eventu sira ne 'e iha realidade: realidade globál no unidade, kompleksu no kompostu hosi elementu interligadu oi-oin. Divulgasaun no sira nia maneira diferente kona-ba (interdiskiplinaridade, multidisipplinár no transdisiplina) la refere ba realidade saida mak hanesan, maibé sira nia funsaun mak atu oferese meius no instrumentu hodi hetan koñesimentu (ZABALA, 1990, p. 19).
Citasaun Indireta
Citasaun Indireta: Iha nia perkursu istórika, jeografia kulturál, tuir buat ne 'ebé Claval (2007) hanorin ita, iha faze 3 ne' ebé lahanesan: material primeiru ne 'ebé hetan influénsia husi estudu kulturál sira, no terseiru foka liu ba pontu ne' ebé sosiedade sira husik hela iha ambiente ne 'ebé sira hela bá.
Iha nia perkursu istóriku, jeografia kulturál iha faze tolu: material primeiru ne' ebé hetan influénsia hosi estudu kulturál sira, no terseiru foka liu ba marka ne 'ebé sosiedade sira husik hela iha ambiente ne' ebé sira hela ba (CLAVAL, 2007).
Respeitu ba citasaun ne 'e, bele dehan katak ne' e basikamente “temi ona iha testu, husi informasaun ne 'ebé rekolla husi fonte seluk atu apoia saida mak hateten” (SILVA et al, 2009, p.107)
Ida ne' e interesante atu informa katak estudu sira kona-ba empriendedorizmu sosiál (Zahra et al, 2008) no kona-ba empriendedorizmu ambientál (Schaper, 2002) aprezenta volume ne 'ebé boot no publikasaun anterior, ne' ebé bele temi hanesan percurso empreendedorizmu sustentavel.
Pesa sira
Aprezentasaun kona-ba tema ka kontestu;
Justifikasaun;
Estrutura Báziku;
Metodolojia;
estrutura Kapítulu.
EMPRENDENDORIZMU SUSTENTAVEL:
Alternativa ida ba teritorio nebé mamuk.
Modelu kapitalista esplorasaun rekursu intensiva, nebé orienta husi nesesidade atu akumula lukru iha prazu badak, adekuadu ba teritoriu tanba la iha ida mais de métriku no abstratu, manipulavel duni. Nune 'e, konsesaun espasu konseptuál ida ne' ebé mamuk tebes, ne 'ebé estabelese relasaun entre ema, eventu no fatin sira ne' ebé mak luan liu. (Aprezentasaun husi tema)
Aleinde vantajen ekonómiku sira ne 'ebé labele nega, ne' ebé mak prodús husi perspetiva jestaun negósiu nian ida ne 'e, iha aspetu jurídiku negativu sosiál no ambientál ne' ebé maihusi esplorasaun ne 'ebé la iha balansu ba rekursu sira sai maka' as liután. (Tranzisaun)
Tanba ne 'e, sai imperativu atu buka modelu jestaun alternativu, ne' ebé bele la 'ós de' it garante ba posibilidade atu hetan valór ekonómiku, maibé haree mós ba utilizasaun rekursu sira ne 'ebé rasionál no luan liután, bazeia ba relasaun ida ne' ebé konxiente liu entre atividade produsaun no teritóriu. (Justifikasaun)
... Sustentabilidade... Falta rekursus... Impaktu sosioekonómiku sira... Meiu Ambiente sira
Haree ba elementu prinsipál sira senáriu nian ne 'ebé aprezenta to' o oras ne 'e, kestaun sentrál peskiza nian kona-ba servisu ida ne' e estabelese ona: bele sai hanesan modelu jestaun nian ida kona-ba negósiu sustentavel ba konseitu territóriu konseptuál ne 'ebé aprezenta husi Robert David Sack? (Buka problema)
Tuir delimitasaun temátika ne 'ebé aprezenta ona to' o agora, objetivu jerál peskiza nian define ona nu 'udar identifikasaun poténsia ne' ebé liga ho empriendedorizmu sustentavel, hanesan modelu jestaun alternativa negósiu nian ba konseitu territóriu konseptuál ne 'ebé mamuk, no tuir mai ne' e mós estabelese objetivu espesífiku sira hanesan:
Eskolha Tema iha Passos 3 no Delimitasaun
https://drive.google.com/file/d/1ZNRkR9587CBa40ejpebtbk6dyAQQdvdc/view?usp=share_link
Figuras ❏ Crie figuras publicáveis ❏ Reorganize suas figuras para contar uma história Journal ❏ Faça uma lista de periódico...