Tuesday, April 19, 2022

Ilustrasaun sira: Figuras, Gráficos, Tabelas no Quadros

 Visual rekursu ba aprezentasaun ka reforsu ba informasaun. 

Tenke diretamente KONNECTED ba testu ne 'e. 

Labele uza estratéjia ida-ne' e nu 'udar dalan kruzadu ka "estratéjia" atu okupa fatin.


Figura 01. Modelu Extraavy hosi Mercedes, lider merkadu.

Fonte: EXAME, 2020.¹

1. https://exame.abril.com.br/negocios/mercedes-benz-encerra-2019-na-lideranca-do-mercado-de-caminhoes/


Gráfiku 01. Evolusaun PIB Brazil nian entre tinan 2009 no 2018 (variasaun %).
Fonte: GAZETA DO POVO, 2019.¹

1. https://infograficos.gazetadopovo.com.br/economia/pib-do-brasil/


Tabela 01. GDP Brasil iha 2019 - índice komparativu trimestral sira.


Fonte: IBGE, 2020.¹

1. https://www.ibge.gov.br/estatisticas/economicas/contas-nacionais/9300-contas-nacionais-trimestrais.html?=&t=destaques#evolucao-taxa






Revisaun Sistemática

Metodu neebé uza atu hatán perguntas espesífiku kona-ba problema espesífiku ida, neebé uza barak iha área saúde.


Sinteza rigorosa husi “peskiza” hotu-hotu ne 'ebé iha relasaun ho kestaun/pergunta espesífiku --> causa diagnóstiku no prognostico --> eficacia husi intervensaun ida atu rezolve problema ne 'e.

1. Protokolu peskiza – inkluzaun/eskluzaun; 
2 Problema ka pergunta espesífiku – PICO;
3.Buka tuir deskrisaun sira (palavra-chave): Medline, Cinahl, Embase, Lilacs, Cochrane Controlled Trials Database, SciSearch...
4.Avaliasaun no sinteze husi rezultadu.

Estudu sira ne 'ebé sistemátiku: matadalan ida ba sínteze judisiál kona-ba evidénsia sientífiku

sumáriu 

INTRODUSAUN: Peskiza agravante hodi orienta prátika klínika mak razaun prinsipál ida ba dezenvolve estudu sira ne 'ebé sinkroniza literatura, maibé ida ne' e la 'ós ida de' it. Análize sistemátiku ne 'ebé sistemátiku ne' e dezeñadu atu sai metódiku, esplísitu no fase liman. Tipu estudu ida ne 'e serve atu orienta dezenvolvimentu projetu sira nian, hodi indika diresaun foun ba investigasaun sira iha futuru no identifika métodu peskiza ida ne' ebé mak uza iha área ida. 

METHODS: Revizaun sistemátiku ida ezije pergunta ida ne 'ebé klaru, definisaun estratéjia ida kona-ba investigasaun, estabelesimentu kritériu inkluzaun no eskluzaun ba artigu sira no, liuliu, análize ida ne' ebé kuidadu kona-ba kualidade literatura ne 'ebé hili ona. Prosesu atu dezenvolve tipu estudu ida ne' e inklui karateriza kada estudu ne 'ebé selesionadu, avalia sira nia kualidade, identifika konseitu importante sira, kompara análize estatístika ne' ebé aprezenta no konklui kona-ba relatóriu literatura sira ne 'ebé relasiona ho intervensaun ida ne' ebé fó sai mós problema/pergunta sira ne 'ebé presiza halo tan estudu. Servisu revizaun sistemátiku ida tuir estrutura artigu orijinál ida. 

KONKLUZAUN: Análize sistematiku diak mak rekursu importante sira tanba aumentu rápidu husi informasaun sientífiku. Estudu hirak nee ajuda sinkroniza evidénsia neebé disponivel iha literatura kona-ba intervensaun ida, no bele ajuda profisionál klínika nian sira no peskizadór sira iha sira-nia servisu loron-loron nian. 

Revizaun sistematiku; ECA; literature synthesis
https://bit.ly/2sTDWvK

EZEMPLO 

ATIVIDADE FÍZIKA BA ADOLEXENTE SIRA: REVIZAUN BA LEI

RESEMU

Estudu nee ho objetivu atu revee literatura kona-ba estudu sira iha área atividade fízika no hahalok sira neebé sedentaria iha adolesenti Brazíl nian. (Problema Questaun central)

Revizaun sistemátiku kona-ba literatura. Levantamentu ne 'e hala' o iha baze-dadus no lista referénsia husi artigu sira ne 'ebé identifika ona. 

Prinsipiu sira tuir mai ne' e mak hanesan, "ezersísiu”, "esforsu fíziku”, "integridade fízika”, "desportu”, atividade motoilinu sira ”, atividade fízika”, “metálizmu", hahalok "saúde nian", "hahalok", "fatór sira moris nian", "foin-sa 'e sira", foin-sa' e sira no "estudante sira". (Descritores) 

Levantamentu eletrónika inisiál ne 'ebé rezulta iha enderesu 653. Prosesu análize estudu nee involve títulu lee, abstratu no testu tomak. Hafoin faze hirak ne' e hotu, scrimanupts 15 prienxe kritériu inkluzaun nian. Iha referénsia husi artigu hirak ne 'e, identifika publikasaun relevante neen seluk, total artigu 21. Kona-ba dezeñu, estudu rua de' it mak uza dezeñu kazu no kontrolu sira, ho estudu sira seluk nu 'udar asuntu tranzversál. Estudu sanulu-resin-rua klasifika hanesan iha tamañu amostra adekuadu no aprezenta deskrisaun ida kona-ba prosedimentu ne' ebé uza.

 Estudu ida deit mak fornese informasaun kona-ba teste anteriór ba instrumentu no validade husi medida sira. Estudu neen iha simultaneamente inklui medida sira kona-ba atividade fízika no komportamentu sedentaria sira. Iha variabilidade metodolojiku diak entre estudu nasional kona ba atividade fiziku no komportamentu sedentaria iha adolesenti sira. Maske nune 'e, sei iha homogeneidade ida iha dezeñu ne' e, ne 'ebé presiza hala' o estudu longitudinál sira iha área ne 'e.

 Liafuan xave: Atividade Motor; Ezersísiu; Leiasegura atividade; Teenager, Brazil.
https://bit.ly/2Kooti0

EZEMPLO

Atraves husi prosedimentu pesquisa identifica, inisialmente, 653 publicasaun potensila elegivel na inclusaun iha revisaun.
Tuir fali, identifica artigos nebee atende criterio inclusaun: (a) amostra inclui adolcente abrange faixas husi idade; (b) utilizasaun media atividade fisica; (c) coleta dados realizado iha Brasil; (d) artigo original husi pesquisa hanesan seres humanos-artigo revisaun la inclui; (e) publicasaun ate agosto de 2005. Optou la inclui teses, disertasaun no monografia, hare ba realizasaun pesquisa sistematica no inviavel ba logistica nian.#M12

Revisaun Integrativa

Análize integrativa mak análize bazeia ba evidénsia peskiza relevante ne 'ebé apoia prosesu foti desizaun no hadi' a prátika profisionál.


Finalidade: Atu sinkroniza rezultadu sira ne 'ebé hetan iha peskiza seluk kona-ba tópiku ka asuntu ida 

1. Aspetu amplu;
2.Definisaun konseitus;
3.Revisaun ba teoria;
4.Análiza metodolojia.

1. Tema no Peskiza Problema (kestaun sentrál);
2. Hipotesa; 
3.Kritéria ba inkluzaun no eskluzaun ba konteúdu referénsia;
4.Leitura, Categorizasaun no Interpretasaun/Análize.

... Rezultadu mak sintomasaun sínteze husi estadu koñesimentu ba asuntu ne 'ebé iha. Ema hanaran Estadu Arte (MENDES, 2008).



Lideransa husi Enfermeiro: revizaun integrativa literatura  Ida nee 
revizaun literatura ida, neebé buka atu foka no diskute konaba karatér prinsipál 

(Problema Questaun sentrál) 
husi konseitu lideransa no lideransa enfermeiru sira nian, 

no mós ninia kontribuisaun sira ba produsaun no prátika saúde nian, bazeia ba publikasaun sira husi viveiru sientífiku

 (Criteria Inkluzaun/Exclusion) 
ne 'ebé liga ba sistema baze iha literatura médika no restrisaun nian (MEDILINE, 1998 no 2008. Tuir kritériu inkluzaun nian, totál estudu 36 mak selesionadu ba análize, 

ne' ebé 89% (artigu 33) publika iha jornál rai-li 'ur no 11% (3) publika ona iha jornál nasionál sira. perfil enfermeira nebé hetan mak autoridade no autentiku, ho lideransa nebé evidente nudar instrumentu organizasaun ida nebé artikula komunikasaun, relasaun interpersonal, planeamentu, kompromisu atu hetan susesu no rezolusaun konflitu. Edukasaun aprezenta nia an hanesan fundamentál ba formasaun lideransa sira nian, ne' ebé iha relasaun direta ho valorizasaun husi grau akadémiku kona-ba kompeténsia ne 'e. 

Deskrip: Lideransa, Enfermagem; Peskiza iha Departamentu Administrasaun. #M11

https://bit.ly/2wNaedT

Monday, April 18, 2022

Resumo - Hanesan deit ho introdusaun maibe lao tamba concidencia

Estrtura Resumu ida 

1. Aprezentasaun kona-ba tema ka kontestualizasaun; 

2. Problema Peskiza/objetivu jerál no objetivu espesífiku sira; 3.Metodolojia;

4. Rezultadu Prinsipál sira: 


Karik iha inísiu TII nian?

Kontrolu interna iha Administrasaun Públika 

Sistema Kontrolu Interna iha Administrasaun Públika, ne 'ebé rekomenda iha arte sira, 70 no 74 CF/88, bele kontribui ho forma efetiva liu ba transparénsia iha kontas públikas no ba konduta ne' ebé efetivu no étiku jestaun públika nian. 

Iha aspetu ida ne 'e, peskiza ida ne' e iha ninia objetivu jerál atu estuda kona-ba kontrolu interna, nune 'e mós ba sistema kontrolu interna interna Federál, atu avalia ninia kontribuisaun efetiva ba transparénsia konta públika sira nian. Nune' e, hakarak atu hatudu importánsia husi estrutura kontrolu interna iha Brazíl nian, no propoin atu analiza, husi abordajen komparativa ida, regulasaun nasaun sira seluk nian no liuliu, Estadu Nova Iorke (EUA) relasiona ho realidade nasionál.

 Bazeia bapeskiza deskrisaun nian ida, bazeia ba fonte sekundáriu sira no abordajen kualitativu ida ba dadus sira, 

Testu nee hatudu katak, maske Brazíl halo tuir ona modernizasaun liu hosi regulamentu konstitusionál no infra-konstitusionál atu hasae nível transparénsia governu nian, importante tebes atu regula estrutura ida integradu no uniformizadu hosi sistema kontrolu internu iha ramu tolu Uniaun nian.#M10


Conclusão ou Considerasaun Finais iha Pasu 3

“arte midar atu esen sosis …”

1. Reforsa importánsia no impaktu servisu nian (repetisaun...);
2. Reforsa rezultadu prinsipal sira (descoberta) husi servisu (repetisaun...); 
3.Sugestaun  aprosimasaun foun no dalan peskiza (optimu).


Impaktu husi teknolojia informasaun foun sira kona-ba produsaun artigu sientífiku sira

 Ezame literatura nian husi tinan 30 ikus ne 'e hatudu katak komunikasaun sientífika hetan tiha ona análize husi perspetiva oin-oin no haree liu ba aspetu oin-oin, depende ba interese peskiza no perspetiva tempu nian. Maibé, iha faktu foun sira, ne' ebé hatudu katak iha duni mudansa boot iha ábitu no prátika ne 'ebé bele hamate.

Livru oinoin fó komentáriu sira halo klaru katak komunikasaun sientífika envolve atitude kompleksu no motivasaun sira no uza meiu oin-oin ne' ebé varia tuir intensaun husi ema sira ne 'ebé komunika. Entre motivasaun sira ba komunikasaun ho sientista sira seluk, hetan reasaun hosi maluk sira ba peskiza no estabelese prioridade sientífiku mak, dalaruma forte liu ba peskiza duké nesesidade atu hetan informasaun rasik. 

Bainhira peskizadór sira halo ajustamentu ba ambiente eletróniku, análize kona-ba impaktu teknolojia informasaun foun sira nian kona-ba produsaun artigu sientífiku sira, nune' e mosu hanesan área pozitivu ida ba peskiza no ba siénsia informasaun nian, ho aplikasaun prátika ba biblioteka sira.#M9 

Desenvolvimento Técnica hakerek ABCD (Bonus)

 Abertura

(...) Tanba ne 'e, ita hasoru senáriu ida ne' ebé impoin atu substitui prátika, rekursus no postus, ne 'ebé justifika faktu katak, hahú husi tinan 1970 ba oin, iha estranjeiru sira no dezekilibriu sira ne' ebé hamosu iha planeta tanba impaktu intrinsiku sira husi avansu industrializasaun nian hahú hetan aumentu iha publikasaun sientífiku sira.

Base (sequensia paragrafo ida)

(...) Iha tinan 1983, Nasoins Unidas kria Komisaun Mundiál ba Meiu Ambiente no Dezenvolvimentu, ne 'ebé prezide husi Gro Bruntland no ninia servisu rezulta iha relatóriu Bruntland husi Komisaun Mundiál ba Dezenvolvimentu Ekonómiku (WCED, 1987). Dezenvolvimentu sustentavel define tiha... (...) Definisaun orijinál husi WCED no sustentabilidade triplu iha influénsia maka' as ba aproximasaun sira seluk ba dezenvolvimentu sustentável, inklui bainhira, iha tinan 1990s, kategoria análize nian ida ne 'e sai nu' udar elementu estratéjiku ida iha kontestu organizasaun nian, ne 'ebé, bainhira internasionalizasaun negósiu nian no dezenvolvimentu husi merkadu kapitál globál, daudaun ne' e hetan akuzasaun tuir sira-nia responsabilidade hamutuk ho sosiedade (ZYLBERSZÉR, LINS, 2010).

Conteudo 
(...) No maiske ámbitu definisaun sustentabilidade - tanba prosesu mudansa nebé hakarak atu satisfás nesesidade orasne 'e nian la kompromete abilidade atu satisfás nesesidade jerasaun sira aban-bainrua nian - bele hamosu kontroversaun ka dezakordu entre bolseiru sira kona-ba ninia operasionalizasaun no medida, klaru katak sustentabilidade empreza nian lori ba modelu jestaun negósiu foun ida...

Desfecho

(...) Ho relevánsia ne 'ebé aumenta iha kontestu negósiu nian, sustentabilidade hahú inkorpora buat seluk ida kona-ba ambiente negósiu nian, katak asaun emprezariál sira. Tanba ne' e, estudu kona-ba empriendedorizmu, ne 'ebé haree liu ba estrutura ekonómika ka foka liu ba karakterístika emprezáriu sira nian, hahú halibur dimensaun empriendedorizmu nian rasik no mós ba sustentabilidade.#M8

Desenvolvimento Técnica hakerek ABCD

Ho téknika ida ne 'e, imi sei aprende atu hakerek parágrafu no Kapítulu sira ne' ebé mak sai nu 'udar prova falha no plagio no prontu atu hetan aprovasaun. 

Tecnica ABCD 
•Abertura; 
• Baze ; 
• conteudo; 
• Desfesu.

 A
Loke (Abertura) - mak statmentu neebé introdús ideia sentrál kona-ba ita-nia argumentu. Ida ne 'e mak promesa ba saida mak imi sei halo iha imi nia parágrafu (ka iha imi nia kapítulu). Iha ne' e ita bele uza ita-nia argumentu rasik, tanba baze teóriku ne 'ebé sei apoia ba buat ne' ebé ita hakerek iha oin mai.

B
Baze (Base) - ne 'e lia-fuan referénsia ida ka liu (direta ka indireta) ne' ebé apoia deklarasaun husi abertura nian. Tempu atu hatán ba pergunta ne 'e, "Ita hetan ida-ne' e husi ne 'ebé?" Iha kazu ida ne' e, iha ne 'ebé mak imi hetan deklarasun husi abertura. Hili autór ida ka liu no halo sitasaun ruma ne' ebé sei fó apoiu teóriku ba deklarasaun ne 'ebé ita halo iha inísiu husi ita-nia parágrafu ka parte husi ita-nia kapítulu.

C
Konteudu (Conteudo)- hanesan testu ida neebé koalia kona-ba argumentu no diskute asuntu sentrál neebé koalia iha inísiu parágrafu nian ka iha nia kapítulu.

D
Hakotu (Desfecho) - mak taka ideia ne 'e. Pontu importante ida kona-ba tema hirak ne' ebé tau iha Abertura. Elementu ida ne 'e fó hanoin katak ita bele la' o ba tópiku seluk no bele ajuda tranzisaun entre ita nia parágrafu no konteúdu.


Abertura
kona-ba intensifikasaun kompetisaun no ezijénsia sira kompetisaun nian, planeamentu estratéjiku sai nu 'udar instrumentu importante ida ba jestaun organizasaun moderna sira nian.

Base
Tuir Kunsch (2006), planeamentu estratéjiku permite dezenvolvimentu análize esterna no internu ne' ebé bele prodús diagnóstiku organizasaun ida. 

Conteudu
 hosi prosesu planeamentu, organizasaun sira bele identifika oportunidade no ameasa, forsa no frakeza sira, atu deskreve dalan diak liu ba sira-nia dezenvolvimentu, aleinde estabelese objetivu no meta hirak neebé bele orienta sira-nia hahusuk. 

Desfecho
Bele konklui, katak organizasaun sira hosi planeamentu estratéjiku, sai kompetitivu liu no bele hadia sira-nia relasaun ho merkadu neebé sira hatama ba.


Abertura
Ho forsa materials. Estrutura material sira agora dezeña ona ho material uitoan deit, neebé bele hamenus kustu no inkorpora kestaun ambiental iha projetu sira. 

Baze
Tuir dadus Institutu Jeográfika no Estatístika Brazíl nian (IBGE), konsumu materiál sira ne 'ebé destina ba estrutura metáliku (IBGE, 2009). 

Conteudo
Nunee, bele sai relevante liután katak enjeñeiru no projetu enjeñaria sira uza metáliku, laós deit husi pontu-de-vista kompetitividade nian, maibé mós atu hamenus konsumu rekursu sira nian. 

Desfecho
Bele dehan, katak, iha tendénsia ida atu hamenus materiál sira neebé uza iha estrutura metáliku nian, atu nunee bele garante la' ós deit diferensa kompetitivu ida ba organizasaun sira, maibé mós atu hatán ba ezijénsia sira sustentabilidade nian ne 'ebé maka koloka ba profisionál enjeñaria nian sira ohin loron.


Desenvolvimento Técnica Roteiru (pasu a pasu)

Haree didi 'ak kona-ba kapitulu sira iha TII nian mak hanesan aselera iha  gás! 
Nee aumenta velosidade boot ba dezenvolvimentu iha ita nia konteúdu. 

Imi haree ona filme ida ho script aat?

1.Kapítulu sira – monografiku, dissertasaun... 
2.Seksaun sira - artigu
Hanesan hotu  – Topico sira!

Benefiaiu husi Roteiru

Hatene ho loloos buat ne 'ebé hakerek nanis ona; 
Ordem atu hakerek bá;
oinsá atu hakerek; 

Objetivu jerál: Diskute kona-ba oinsá edukasaun ambientál bele kontribui ba formasaun sidadaun sira ne ' ebé haree liu ba prátika asaun sira ne' ebé sustentável.

 Objetivu espesífiku sira: 
- Konseitu kona-ba sustentabilidade; 
- Konseitu konseptuál kona-ba edukasaun ambientál;
- Investiga konteúdu edukasaun ambientál ne 'ebé mosu iha estrutura kurrikulár eskola nian; 
- Analiza impaktu disiplina edukasaun ambientál nian ba alunu sira nia hahalok.
No oinsá mak atu finaliza kapítulu ne 'e nia rohan.

Kapítulu 1 – Roteiru --> Sustentabilidade: 
-Históriu kona-ba sustentabilidade; 
-Conceitu sustentabilidade; 
-Analise  ba konseitu no autór sira; 
-Atual relevansia sustentabilidade iha kontestu sosiu-ekonómiku.

Kapitulu 2 – Edukasaun Ambietntal --> Roteiru
-Historia husi edukasaun ambiental; 
-Conceitu husi edukasaun ambiental; 
-Analise husi conceito no autor sira; 
-Edukasaun ambiental  nu 'udar parte hosi kurríkulu iha ensinu formal.

Kapitulu 3 – Edukasaun Ambiental iha Eskola --> Roteiru: 
-Inisiativa edukasaun ambiental iha kontextu eskola ida;
-Analiza husi estrutura kurrikular oi-oin;
-Discusão kona ba aspektus sentral husi  konteúdu kurrikular investigados.

Kapitulu 4 – Edukasaun Ambiental no  Hahalok Sustentavel: 
-Apresentasaun  ba amostra no kritéria buka dadus;
-Apresentasaun ba dadus peskiza; 
-Analiza ba dadus peskiza; 
- Destaka   ba rezultadu sira nebé relasiona diretamente ho objetivu jeral peskiza nian. #M8

Desenvolvimentu capitulo no sesaun sira

 Capitulu no sesaun sira 

1.Kapítulu sira – monografiku, dissertasaun... 

2.Seksaun sira - artigu

HANESA BA HOTU - TOPICO SIRA 


Tema hodi delimita, Problema ka Objetivu sira

Kapitulu/sesaun sira ne 'e mak hanesan, DESENVOLVIMENTA ba nia Objetivu Espesifíku.

- Konseptu prosesu aprendizajen --> Prosesu aprendizajen nian 

- Konseptu media sosiál sira --> Media sosial

- Diskute kona-ba poténsia uza média sosiál hanesan instrumentu hanorin --> media sosiál hanesan instrumentu hanorin nian 

- Analiza impaktu sira husi media sosiál ba labarik sira nia aprendizajen --> iha média sosiál no labarik sira-nia aprendizajen.

- Konseitu  prosesu aprendizajen 

- Konseitu Konseitu husi media  sosiál --> Referensia Teorico  ka Fundamentasaun Teorica ou Revisaun Literatura

- Diskute kona-ba poténsia utilizasaun meiu media  sosiál hanesan instrumentu hanorin nian -->  Media sosial hanesan intrumento hanorin nian

-  Analiza impaktu sira husi media sosiál kona-ba labarik sira-nia aprendizajen-->   média sosiál no labarik sira-nia aprendizajen


1. Prosesu aprendizajen

1.1...

1.2...

2. Media  sosiál... 

2.1... 

2.2... 

3. Media sosial hanesan intrumento hanorin nian

3.1... 

3.2... 

4. Média sosiál no labarik sira-nia aprendizajen

4.1...

4.2...

Citasaun husi Internet: sites e portais

Internet, site no portal sira  

•Autor (se iha ) + Identificasaun + Assunto + Link + Data:

Quintela (2018), kona-ba portál Como Montar TII, iha artigu ida kona-ba hahú produsaun obra sientífiku sira, ne 'ebé disponivel iha http://www.comomontartccom.br/como-fazer-tover-t-occu-hosi-accrate-Ita nia servisu/, asesu ba 10/2018, deklara katak pasu dahuluk iha produsaun konsistente mak asembleia kona-ba estrutura peskiza báziku.

Iha ninia portál korporativa, liuliu iha testu ne 'e introdús empreza no nia diferensa sira, ne' ebé disponivel iha http://solutions.39 com.br/wps/portal/3m/pt_BR/about-3M/information/ asesu iha loron 10 fulan-agostu tinan 2015, 3 M define nia an hanesan “empreza globál ida ne 'ebé aprezenta solusaun inovadór ba nesesidade loro-loron nian sira” no destaka dezenvolvimentu programa ida atu re-orienta ninia prosesu organizasaun ne' ebé hanaran Prevensaun Poluisaun.

Quintela (2018), kona-ba portál Como Montar TII, iha artigu ida kona-ba hahú produsaun obra sientífiku 1 sira, deklara katak etapa dahuluk ba produsaun konteúdu konsistente mak asembleia ba estrutura peskiza bázika

 1. Bele hetan iha http://www.comomortccom.br/como-fazer-tccomo-come-o-t-doito-certo-e-acelerar-seu-trabalho/, aksesu 10 /10/2018.

Iha ninia portál korporativa, liuliu iha testu ne 'e, aprezenta empreza no ninia diferensa1 sira, 3M define nia an nu' udar “empreza globál ida ne 'ebé aprezenta solusaun inovadór sira ba nesesidade loroloron nian sira” no destaka dezenvolvimentu programa ida atu re-orientasaun kona-ba nia hala' o no prosesu organizasaun nian ne 'ebé hanaran Fabrisaun Poluisaun nian

 1. Disponivel iha http://solutions.3m.com.br/wps/portal/3m/pt_BR/about-3M/information/ asesu iha loron 10 fulan-agostu 2015.

Youtube

Iha vídeo ida ne 'ebé publika iha Youtube, disponivel iha https://www.youtube.com/watch?v=3NQgdvl&t=2s, no asesu iha 15 Outubru 2015, Quintela (2015) subliña téknika espesífiku ida hodi halo peskiza ba kuadru teóriku ida bazeia ba liafuan xave sira ne' ebé bele salva ita boot tempu barak hodi buka referénsia sira ba dokumentu akadémiku sira.

Lei

La iha autor, mas juridisaun

Hanesan estabelese ona iha Kódigu Sivíl, iha art.966, “Ema ida ne 'ebé profisionál hala' o atividade ekonómika organizadu ba produsaun ka sirkulasaun sasán ka servisu sira konsidera nu 'udar emprendedór” (ASIL, 2002, p.48). 

Jurisprudensia: Tuir opiniaun hosi Tribunál Supremu Federál, Justisa Marco Aurélio, “definisaun kona-ba rejime no alterasaun subsekuente la inklui iha individualizasaun sentensa” (BRASIL, 2006, p.517).

Citasaun ba citasaun

Tuir Debord (1972, p.12, ne 'ebé dirije COSTA, 2009, p.95), “espetákulu ne' e la 'ós hanesan imajen lubuk ida, maibé relasaun sosiál entre ema sira ne' ebé iha mediatu ba imajen sira”. 

Tuir Debord (1972, p.12), husu COSTA (2009, p.95), “espetákulu ne 'e la' ós hanesan imajen lubuk ida, maibé relasaun sosiál entre ema sira ne 'ebé iha mediatu ba imajen sira”. 

Tuir Debord (1972, p.12) hatete iha COSTA (2009, p.95), “espetákulu ne' e la 'ós hanesan imajen lubuk ida, maibé relasaun sosiál entre ema sira ne' ebé espíriku ho estátua”..

Citasaun husi Revistas no Documentos Oficiai sira

 •Ho  identificação husi autor:

Quintela (2015), iha artigu ne 'ebé publika iha edisaun 2 husi revista rezultadu dijitál, periodiku ida ne' ebé ko 'alia kona-ba inisiativa komersializasaun Dijitál iha Brazíl, kona-ba produtu informasaun nian sira, hatete katak produtu sira ne' ebé hanorin konteúdu oin-oin iha ambiente virtual iha poténsia ne 'ebé boot. 

Iha edisaun da-2 revista rezultadu dijitál nian, ne' ebé ko 'alia kona-ba inisiativa komersializasaun Dijitál iha Brazíl, kona-ba produtu informasaun nian sira, bele lee katak “produtu informasaun nian sira iha potensialidade no rentabilidade ne' ebé aas” (QUINTELA, 2015, p.10).

•Sem identificação husi  autor:

Rezultadu Revista nee Digitais, iha ninia edisaun 2, publika iha Janeiru 2015, kona-ba produtu informasaun sira, deklara katak produtu sira neebé mak hanorin konteúdu oin-oin iha ambiente virtual iha abilidade atu aumenta (RESULTADOS DIGITAL, 2015). 

Iha edisaun da-2 revista rezultadu dijitál nian, ne 'ebé publika iha fulan-janeiru tinan 2015, iha artigu ida kona-ba produtu informasaun nian sira, bele lee katak “produtu informasaun nian sira iha aumenta kapasidade no rentabilidade ne' ebé aas” (RESULTADOS DIGITAL, 2015, p.10).

•Sem identificação husi  autor:

Quintela (2017), iha Manuál Kualidade no Prosesu nian, dokumentu internu ida ne 'ebé define prátika kualidade LinQ Digital nian, hatete katak produtu sira ne' e tenke kumpri rekizitu sira kliente nian.

Iha kapítulu dahuluk husi Manuál Kualidade no Gestaun ba  Prosesu nian, dokumentu internu ida ne 'ebé define prátika Di' ak LinQ Digital nian, kualidade produtu nian define hanesan “resposta ba ezijénsia sira kliente nian” (QUINTELA, 2017, p.15).

•Lahó identifikasaun autor: 

Iha kapitulu dahuluk husi Manuál Kualidade no Jestaun Prosesu, dokumentu internal ida ne 'ebé define prátika LinQ Digital nian, halo revizaun iha 3 Maiu 2017, defini katak produtu sira tenke kumpri rekerimentu husi kliente (LINQ DIGITAL, 2017) .



Oinsa halo citasaun

Livros no  Produsaun  Sientíficas 

•Citação Direta (ou textual): cópia husi  autor utiliza hanesan  referência;
•Citação Indireta (ou livre): leitura, comprensaun e nova escrita a partir husi  conteúdo original.

Citação Direta Curta: até linhas 3 iha nia  conteúdo.

Konforme Anderson (2006, p.19) “Ekonomia buka atu dezenvolve modelu simples no fasil atu komprende ne 'ebé deskreve fenómenu realístiku sira”.

Hodi defende ideia kona-ba fatin nu 'udar “konjuntu ida hosi sistema objetu no asaun sira”, Santos (2006, p.12) aprezenta mai ami ho imajen territóriu sira hanesan íbrida, forma no konteúdu sira.

Funsaun prinsipál ekonomia nian mak “dezenvolve modelu simples no fasil atu kumpriende ho kle 'an ne' ebé deskreve fenómena reais” (ANDERSON 2006, p.19). 

Territóriu ne 'e hanesan íbrida, ne' ebé constitui hosi forma no konteúdu sira, "sistema konjuntu ida ne 'ebé  objetu no asaun sira ne'e hamutuk ” (SANTOS, 2006, p.12).


Citação Direta  Longa: até linhas 3 iha nia  conteúdo.

Kona-ba diálogu entre disiplina sira atu atinje koñesimentu, Zabala (1990, p.19) konsidera:

Globalizasaun, hanesan ne 'e, independente hosi ezisténsia ka lae dixiplina, tanba nia objetivu mak atu ko' alia kona-ba oinsá buat no eventu sira ne 'e iha realidade: realidade globál no unidade, kompleksu no kompostu hosi elementu interligadu oi-oin. Divulgasaun no sira nia maneira diferente kona-ba (interdiskiplinaridade, multidisiplinplinánsia no transdixiplina) la refere ba realidade saida mak hanesan, maibé sira nia funsaun mak atu oferese meius no instrumentu sira hodi hetan koñesimentu.

Kona-ba diálogu entre dixiplina sira atu hetan koñesimentu, ida ne 'e konsidera katak:

Globalizasaun, hanesan ne 'e, independente hosi ezisténsia ka lae dixiplina, tanba nia objetivu mak atu ko' alia kona-ba oinsá buat no eventu sira ne 'e iha realidade: realidade globál no unidade, kompleksu no kompostu hosi elementu interligadu oi-oin. Divulgasaun no sira nia maneira diferente kona-ba (interdiskiplinaridade, multidisipplinár no transdisiplina) la refere ba realidade saida mak hanesan, maibé sira nia funsaun mak atu oferese meius no instrumentu hodi hetan koñesimentu (ZABALA, 1990, p. 19).

Citasaun Indireta

Citasaun Indireta: Iha nia perkursu istórika, jeografia kulturál, tuir buat ne 'ebé Claval (2007) hanorin ita, iha faze 3 ne' ebé lahanesan: material primeiru ne 'ebé hetan influénsia husi estudu kulturál sira, no terseiru foka liu ba pontu ne' ebé sosiedade sira husik hela iha ambiente ne 'ebé sira hela bá.

Iha nia perkursu istóriku, jeografia kulturál iha faze tolu: material primeiru ne' ebé hetan influénsia hosi estudu kulturál sira, no terseiru foka liu ba marka ne 'ebé sosiedade sira husik hela iha ambiente ne' ebé sira hela ba (CLAVAL, 2007).

Respeitu ba citasaun ne 'e, bele dehan katak ne' e basikamente “temi ona iha testu, husi informasaun ne 'ebé rekolla husi fonte seluk atu apoia saida mak hateten” (SILVA et al, 2009, p.107) 

Ida ne' e interesante atu informa katak estudu sira kona-ba empriendedorizmu sosiál (Zahra et al, 2008) no kona-ba empriendedorizmu ambientál (Schaper, 2002) aprezenta volume  ne 'ebé boot no publikasaun anterior, ne' ebé bele temi hanesan percurso empreendedorizmu sustentavel.



Referencia Teórico

Benefeisu husi Roteiru

Hatene loloos buat ne 'ebé atu hakerek; 
Atu hakerek; 
Hakerek saida; 
No oinsá atu hakotu kapítulu ne' e.

Objetivu jerál: Atu analiza impaktu prinsipál sira husi Administrasaun tuir Objetivu sira (APO) atu aumenta kompetitividade estabelesimentu ensinu privadu nian ne 'ebé oferese kursu remota sira. 

Objetivu espesífiku sira: 
- Konseitu Administrasaun  no  tuir Objetivu sira;
- Konseitu  kompetitividade; 
- Relasionada Administrasaun  ho objetivu atu manán iha kompetitividade;
- Atu analiza relasaun entre objetivu no kompetitividade iha kontestu instituisaun ensinu privadu.

Referensia Teorico --> Roteiru: 
-Históriu Administrasaun no nia trajetória ba teoria APO nian; 
- konseitu APO nian;
- Analize ba konseitu no autór sira; 
- konseitu husi  kompetitividade;
- Relasaun entre   APO no kompetitividade;
- atual referensia husi konseitu.

Técnica hakerek  ABCD

A) Define objetivu sira, no hala 'o prosesu organizasaun bazeia ba objetivu hirak ne' e, bele hahú prosesu diferensa ida ne 'ebé bele garante kompetitividade ne' ebé boot liu ba organizasaun sira.
(B) Tuir Drucker (2001), Jestaun liu husi Objetivu sira permite katak empreza ne 'e iha vizaun ida ne' ebé klaru kona-ba ninia futuru no dalan atu kumpre ninia misaun.
(C) Vizaun ida kona-ba futuru mós fó impaktu ba funsionáriu sira, ne 'ebé bele aliña esforsu sira ba dezenvolvimentu organizasaun nian (SENGE, 2013). Quintela (2010) reforsa katak, ba objetivu husi prosesu optimizasaun no kompetividade, presiza halo organizasaun no objetivu individual ne' ebé kompativel.
(D) Nune 'e, bele nota katak ezisténsia objetivu sira ne' ebé klaru ne 'e importante, nune' e mós komunikasaun afirmasaun ba funsionáriu hotu-hotu.

Produsaun husi Referensia Teorica iha pasu 3

1.Identifika konseitu xave hosi Ita-Boot nia peskiza;
2.Monta Roteiru: 
Istória no aprezentasaun husi konseitu/konseitu sentrál. Abordajen sira husi atór diferente sira ( sitasaun)
 Análize komparativu kona-ba abordagem sira
3.Hakerek konteúdu bazeadu iha Roteiru.

Tema delimitadu, Problema ou Objetivu sira

Saida mak impaktu prinsipal husi utilizasaun media foun iha prosesu aprendizajen iha kontestu eskola?

Media tradisional (print, radio no TV) hetan fatin signifikante iha ami nia moris durante dekade barak. Nu 'udar instrumentu atu transmiti informasaun no entretenimentu nian, liuliu, hanesan veíkulu atu fahe produtu no servisu sira, meiu komunikasaun sosiál tradisionál sira fó influénsia diretu ba hahalok sidadaun no konsumidór sira nian. Maibé, iha mundu ohin loron nian, ita mós hatudu ba modelu foun komunikasaun nian, ne' ebé marka ho media foun.

Tuir Quintela (2016), media foun ne 'e rezultadu diretu husi asosiasaun media tradisional ho internet. Nune' e, sira mosu bainhira teknolojia informasaun nian hamutuk ho métodu komunikasaun no propaganda husi forsa internet hanesan meiu ida atu transmiti informasaun iha tempu reál, produsaun konteúdu no forma opiniaun (GONVES, 2015). 

Opiniaun sira husi Quintela (2016) no Gonçalves (2015) iha ligasaun ho reflesaun husi Santos (2017), ne 'ebé tau velosidade husi informasaun no posibilidade atu halo interasaun entre ema sira no konteúdu husi forsa foun komunikasaun sosiál nian. “Jerasaun foun sira la' ós de 'it hakarak haree komersiál, maibé hakarak halo interasaun ho marka, produtu ka konteúdu ne' ebé favorese liu” (SANTOS, 2017, p. 232). Bazeia ba hanoin autór sira nian, iha posibilidade atu komprende tan saida mak media foun ne 'e okupa fatin sentrál iha joven sira nia moris iha mundu pózmodernu no oinsá sira reprezenta elementu ida ne' ebé labele ignora ona iha prosesu aprendizajen umana nia kompozisaun.

Bazeia ba aprosimasaun konseptual oi-oin ba media foun, iha posibilidade atu haree similaridade no diferensia entre autór sira ne 'ebé fokus ba tópiku ida ne' e. (Karik ita haree TRANSITION?!) Autor barak ne 'ebé dedika an atu estuda media foun konkorda katak sira hanesan plataforma foun atu hato' o informasaun no konteudu ne 'ebé la' os liu husi media tradisional ne 'ebé bolu naran komunikasaun teknolojia no komunikasaun. Nune' e, internet ho ninia kapasidade atu kria lalais konteúdu no promove interasaun entre audiénsia no mensajen ne 'e sai hanesan ezemplu boot liu husi órgaun komunikasaun sosiál foun ida.

Bazeia ba hanoin autór sira nian, iha posibilidade atu komprende tan saida mak media foun ne 'e okupa fatin sentrál iha joven sira nia moris iha mundu pózmodernu no oinsá sira reprezenta elementu ida ne' ebé labele ignora ona iha prosesu aprendizajen umanu nia kompozisaun. Entaun…

Referensia Teorica ou Fudamentasaun husi Teorica Pesquisa nian

Pesquisa husi Referensial Teórico iha pasu  4 

1.Identifika konseitu xave husi Ita-Boot nia peskiza;
2.Buka artigu 3 to 'o 5 relevante: Google Scholar, Capes Platform no Scielo.
3.Haree referénsia husi artigu sira ne' e no identifika autór sira ne 'ebé sita liu; 
4.Buka hatene autór no obras sira ne' ebé sita liu.

Tema delimitadu, Problema ou Objetivos

Fatór sira ne 'ebé influénsia hahalok konsumidór sira nian husi kursu pós-graduadu sira iha modalidade edukasaun distánsia iha Brazíl. 
Konstrusaun sustentavel: kestaun resiklajen lixu iha konstrusaun sivíl. 
Tema Limitadu, Problema ka Objetivu Sira 

Mai ita buka...


Saturday, April 16, 2022

Introdusaun

 Pesa sira


Aprezentasaun kona-ba tema ka kontestu; 

Justifikasaun; 

Estrutura Báziku; 

Metodolojia; 

estrutura Kapítulu.


EMPRENDENDORIZMU SUSTENTAVEL: 

Alternativa ida ba teritorio nebé mamuk.


Modelu kapitalista esplorasaun rekursu intensiva, nebé orienta husi nesesidade atu akumula lukru iha prazu badak, adekuadu ba teritoriu tanba la iha ida mais de métriku no abstratu, manipulavel duni. Nune 'e, konsesaun espasu konseptuál ida ne' ebé mamuk tebes, ne 'ebé estabelese relasaun entre ema, eventu no fatin sira ne' ebé mak luan liu. (Aprezentasaun husi tema)

Aleinde vantajen ekonómiku sira ne 'ebé labele nega, ne' ebé mak prodús husi perspetiva jestaun negósiu nian ida ne 'e, iha aspetu jurídiku negativu sosiál no ambientál ne' ebé maihusi esplorasaun ne 'ebé la iha balansu ba rekursu sira sai maka' as liután. (Tranzisaun)

Tanba ne 'e, sai imperativu atu buka modelu jestaun alternativu, ne' ebé bele la 'ós de' it garante ba posibilidade atu hetan valór ekonómiku, maibé haree mós ba utilizasaun rekursu sira ne 'ebé rasionál no luan liután, bazeia ba relasaun ida ne' ebé konxiente liu entre atividade produsaun no teritóriu. (Justifikasaun)

... Sustentabilidade... Falta rekursus... Impaktu sosioekonómiku sira... Meiu Ambiente sira 

Haree ba elementu prinsipál sira senáriu nian ne 'ebé aprezenta to' o oras ne 'e, kestaun sentrál peskiza nian kona-ba servisu ida ne' e estabelese ona: bele sai hanesan modelu jestaun nian ida kona-ba negósiu sustentavel ba konseitu territóriu konseptuál ne 'ebé aprezenta husi Robert David Sack? (Buka problema)

Tuir delimitasaun temátika ne 'ebé aprezenta ona to' o agora, objetivu jerál peskiza nian define ona nu 'udar identifikasaun poténsia ne' ebé liga ho empriendedorizmu sustentavel, hanesan modelu jestaun alternativa negósiu nian ba konseitu territóriu konseptuál ne 'ebé mamuk, no tuir mai ne' e mós estabelese objetivu espesífiku sira hanesan:

 a) territóriu konsesionálizmu no banidade tuir abordajen teóriku husi Robert David Sack; 
b) Aprezenta ba teritóriu ne ' e mamuk duni, hanesan efeitu ida husi nutriente umana; 
c) Konsesionálizmu sustentavel;

Ba dezenvolvimentu efetivu ba objetivu espesífiku sira iha corpo ida konsistente ba análize no diskuti malu, peskiza deskrisaun ida adopta nudar prosesu metodolojiku ida, ho abordajem kualitativu ida, bazeia ba estudu komparativu ida ba konteudu serbisu autór oin-oin nian, iha bibliográfiku no peskiza dokumental ida nebé permite atu kompriende klean liu tan tópiku peskiza nian
.... Diskrisaun peskiza dadus sekundáriu... autór prinsipál sira...

Atu atinje ninia objetivu prinsipál, disertasaun ida ne 'e organizadu iha kapítulu 6, introdusaun ida ne' e hanesan introdusaun dahuluk nian. Iha Kapítulu 2, aprezenta prinsípiu sira ne 'ebé relevante liu husi Robert David Sack nia teoria kona-ba espasu cnceptual ne' ebé mamuk tebes. Iha Kapítulu 3, análize kona-ba relasaun entre organizasaun kapitalista meius produsaun no ninia impaktu territoriál haklean liután. Empreendedorizmu ne 'e sei hato' o iha Kapítulu 4. Konteúdu Kapítulu 5 avalia karik emprezáriu sustentável iha karaterístika sira nebé bele kualifika nia hanesan modelu ida atu halao negósiu nebé konfigura alternativu ida ba konsepsaun territóriu mamuk ida. Ikus liu, iha Kapítulu 6, aprezenta mós konsiderasaun finál sira. (Kapítulu nia estrutura)

Konteúdu mitopia!
Citsaun – dadus konseptuál, istóriku ka estatístika.

Metodolojia iha pasu 3

Tema/Problema/Objetivu – Saida? 
Justifikasaun – Tanba sa? 
Metodolojia – Oinsá?.

Tipu peskiza ---> exploratoriu, deskripsaun no explicativa.
Fonte--> sekundáriu;  primáriu no sekundáriu
Tratamentu ba rezultadu: abordajem --> kualitativu, kuantitativa ka quali-kuantii. 
+ Deskrisaun...


Ba dezenvolvimentu efetivu ba objetivu espesífiku sira iha órgaun analiza no diskuti malu neebé konsistente, estudu ida-nee bazeia ba deskripsaun peskiza.adopta hanesan metodolojia abordajen kualitativa idaBazeia ba estudu komparativu ida kona-ba konteúdu serbisu autór oin-oin nian, iha bibliográfiku ida no revizaun dokumentu ida ne 'ebé permite atu kle' an liután kona-ba tópiku peskiza nian. Peskiza kona-ba dadus sekundáriu ba dezenvolvimentu projetu ida-ne 'e
Sei hala 'o husi publikasaun sira ne' ebé relasiona ho konseitu xave análize nian. Nune 'e, Robert David Sack, ne' ebé autor ba konseitu espasu konseptuál ne 'e nu' udar elementu sentrál husi servisu ida ne 'e, sai nu' udar autór prinsipál ne 'ebé iha konteúdu relasiona ho territóriu ne' e. Autor sira seluk sei uza, ho esforsu atu promove analiza klean liu tan ba variabel sira ne 'ebe iha relasaun ho teritoriu no teritorio ema nian.

Estudu ida-ne 'e kompostu hosi peskiza deskrisaun ida,
Ida ne 'e ho objetivu atu identifika saida mak persepsaun profisionál jestaun sira iha futuru hosi instituisaun privadu ida iha Campos dos Goyazes kona-ba jestaun tempu
Rezultadu hirak ne 'e sei aprezenta ho kualidade no kuantidade ne' ebé
halibur informasaun hosi fonte primáriu no sekundáriu sira.
Planu peskiza nian inklui, iha fatin dahuluk, rekolla dadus sekundáriu, hodi halo kontaktu ho fonte primáriu sira, atu nune 'e bele promove rekolla dadus iha terrenu. Sei aplika mós kestionáriu online ida, ho amostra ida ne' ebé define husi konveniénsia, ne 'ebé kompostu husi estudante 72 husi 2 to' o loron 8 husi kursu Administrasaun nian. Instrumentu peskiza ne 'e sei iha pergunta 22, pergunta 21 ne' ebé taka hela no pergunta ida ne 'ebé nakloke, ne' ebé buka atu subliña prosesu kona-ba fó prioridade ba tarefa sira, no aplikasaun ba instrumentu tékniku espesífiku balun atu uza tempu ne 'ebé di' ak liu.

Estudu ida-ne 'e kompostu husi peskiza ne' ebé aplika, ho natureza esploratória ida,
Ida ne 'ebé, tuir Guil (2002, p.14), “(...) nia objetivu mak atu fó koñese di' ak liután problema ne 'e, ho objetivu atu klarifika loloos problema ne' e. Iha jerál presiza tipu peskiza bibliográfiku no estudu kazu.
Rezultadu hirak ne 'e sei aprezenta ho kualidade no kuantidade ne' ebé
halibur informasaun hosi fonte sekundáriu sira
inklui revizaun literatura. Hanesan fonte peskiza nian, atu bele halibur enkuadramentu teóriku, livru, artigu, dokumentu no autór signifikante sira ho tópiku sei uza.

Justificativa Técnica husi pasu ba Consequência sira

Tema/Problema/Objetivu sira – saida?

Justifikasaun – tanba saida?

Funsionamentu: Convense ema (liu-liu ita-boot nia orinetador) katak asuntu TII ne 'e IMPORTANTE no merese tempu no esforsu ne' ebé dedikadu.

Impaktu no consequencia

Arquitetura desportiva: projeto ba clubo recreativu:

Nesesidade ema hodi halo lazer no interasaun;
importansia partica atividade fisica; 
inseguransa iha cidade bot sira;
kualidade vida husi populasaun;
Menus espasu recreativuiha cidade bot sira.

Indikador kualidade ba mapeamentu no redusaun kustu iha prosesu sira.

Presiza hamenus kustu iha merkadu kompetitivu 
Prosesu no impaktu sira ba kustu 
Kualidade nu 'udar instrumentu jestaun prosesu 
Indikadór sira hanesan parámetru ba tarjeitu no kustu. 

Métodu extrajudisial - mediasaun no arbitrajen - ba rezolusaun konflitu.

Ezijénsia ne 'ebé exesivu hosi judisiáriu; 
Presiza hakmaan no hasa' e efetividade hosi judisiáriu; 
Promove persepsaun kona-ba justisa ne 'ebé lais no seguru;
Redusaun kustu hodi responde ba ezijénsia legál;
apoiu tékniku ba desizaun sir




Problema no Objetivu Peskiza TII (Traballu Investigasaun Individual)

FATAL ERROR! 
Hahú TII ( hodi halo peskiza ba Teoria Referensial; 
Hahú TII tuir hakerek.

Sempre hahú TII (monografiku, artigu dissertasaun...) ho
ESTRUCTURA BASICO. 
Delimita Tema  +  Problema + Objetivu

Teknolojia foun iha edukasaun. Impaktu husi média sosiál kona-ba prosesu aprendizajen labarik ensinu báziku nian.

Saida mak impaktu prinsipál husi utilizasaun média sosiál hanesan instrumentu didátiku iha prosesu aprendizajen ba labarik eskola báziku sira? 

Identifika impaktu prinsipal sira husi utilizasaun media sosial nudar instrumentu didátiku iha prosesu aprendizajen labarik ensinu báziku.


Identifika impaktu prinsipal sira husi utilizasaun media sosial nudar instrumentu didátiku iha prosesu aprendizajen labarik ensinu báziku. 

Conceptualiza prosesu aprendizajen; 
Conceptualiza ba mídia sosiál; 
Discusaun poténsia utilizasaun mídia sosiál hanesan instrumentu hanorin nian; 
Analiza impaktu sira hosi komunikasaun sosiál kona-ba labarik sira-nia aprendizajen.


Empreza eletróniku no hahalok sosa konsumidór sira nian. Fatór sira ne 'ebé mak influénsia atu sosa sasán hosi konsumidór e-komérsiu iha parte labarik sira nia roupa. 

Fatores sa' ida mak influensia liu ba prosesu hola desizaun ba konsumidores e-komérsiu iha parte labarik sira nia roupa?

Atu analiza fator hirak ne 'ebé mak influensia liu ba prosesu hola desizaun ba konsumidor e-komérsiu sira iha labarik sira nia segmentu roupa.

Atu analiza fator hirak ne 'ebé mak influensia liu ba prosesu hola desizaun ba konsumidor e-komérsiu sira iha labarik sira nia segmentu roupa. 

Conceptualiza hahalok sosa konsumidór no desizaun hola; 
Conceptualiza  e-komérsiu; 
fatór prinsipál sira ne' ebé fó impaktu ba desizaun merkadu online ba labarik sira-nia segmentu roupa;
Aprezenta amostra konsumidór sira nian iha segmentu análize nian.

Hipóteses

Identifika impaktu prinsipal sira husi utilizasaun media sosial nudar instrumentu didátiku iha prosesu aprendizajen labarik ensinu báziku.

Hipotese 1 (afirma): Komunikasaun Sosiál, ne 'ebé uza nu' udar instrumentu hanorin nian, bele optimiza aprendizajen kona-ba labarik ensinu báziku sira.

Hipotese 2 (negativu): Komunikasaun Sosiál, ne 'ebé uza nu' udar instrumentu hanorin nian, la fó impaktu ba prosesu aprendizajen labarik ensinu báziku sira nian.

Atu analiza fator hirak ne 'ebé mak influensia liu ba prosesu hola desizaun ba konsumidor e-komérsiu sira iha labarik sira nia segmentu roupa. 

Hipotese 1 (afirmativu): Folin komersiu ba konsumidores iha labarik sira nia segmentu roupa hetan impaktu diretamente husi elementos komunikasaun esterna. 

Hipotese 2 (negativu): Folin komersiu ba konsumidores iha labarik sira nia segmentu roupa la hetan impaktu husi elementos komunikasaun esterna.

Escolha Tema

Eskolha  Tema iha Passos 3  no Delimitasaun

Interesse?
Relevância?
Referencial?

Sustentabilidade, lideransa, medisina preventiva, papél profisionál x ka y, divertidu iha edukasaun, reforma iha servisu, teknolojia foun sira, internet ba buat sira, inteljensia artifisiál... 
presiza DELIMITAR!

Sustentabilidade
Prosesu resiklajen hanesan alternativa sustentável iha indústria eletrika.

Divertidu  iha edukasaun 
Gamifikasaun no jogu eletrónika sira hanesan instrumentu didátiku iha prosesu aprendizajen fundamentál.

Knaar traballadór sosiál sira nian 
Impaktu husi dezempeñu profisionál sosiál nian hodi apoia diagnóstiku pasiente sira nian ho kankru terminal.

Lideransa
Impaktu lideransa nian sira husi estilu lideransa demokrátiku kona-ba motivasaun husi ekipa dezempeñu neebé aas.

Reforma traballu
efeitu sira husi reforma traballu ba aspetu legál sira ne 'ebé define servisu remota ka telefone.

medisina preventivu 
Relasaun entre inisiativa preventivu ai-moruk nian no redusaun kustu ba saúde públika.



Simualdor  ba ideias

DE QUE MANEIRA ---- CAUSA--- INFLUENCIA /IMPACTO - CONSEQUENCIA  (Evasaun Escolar)

Causa:
Trabalho; Falta Interese; Alto indice reprovasaun ba curso; difuldade financas

De que maneir --- trabalho ---influencia ----evasaun escolar
De que maneira ----Alto indice reprovasaun ba curso--- influencia ----evasaun escolar
De que maneira ----dificuldade financas-----influencia ----na evasaun escolar


Tema: Engenheria Socia

Extra Causa: O que ausencia -- tema --- pode causar?

O que ausencia ---uso da engenheria social pode causar?
Crimi Cibernetica 

De que maneira ----Engenheria Social -----influncia --- Crimi Cibernetica

Tema :
Consequencia 
Causa 


www.keywordtool.io.pt
www.scholar.google.com.br


Tema TII

Saida mak hau atu ba kolia :

Marketing pessoas
Analiza financeiro
Gestaun ba qualidade
Etica


Onde ou Relasaun:
Iha processo selasaun
Iha pequena empresa
Iha Organizasaun empresaria
Iha Paradigma organizasaun

Resultadu:
Marketing pessoas + Iha processo selasaun
Analiza financeiro +Iha pequena empresa
Gestaun ba qualidade +Iha Organizasaun empresaria
Etica +Iha Paradigma organizasaun

 Tema iha parte 2 nee utilizasaun Consequencia ou Causa 

https://drive.google.com/file/d/1ZNRkR9587CBa40ejpebtbk6dyAQQdvdc/view?usp=share_link

 



Lista de verificação de artigos de pesquisa científica

  Figuras ❏ Crie figuras publicáveis ❏ Reorganize suas figuras para contar uma história   Journal ❏ Faça uma lista de periódico...